Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Üks esimesi erasektori korruptsiooniasju jõudis kohtulahendini

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ida-Virumaa kutsehariduskeskus | FOTO: Juss Saska

Kohtulahendini jõudis neljapäeval üks esimesi erasektorit puudutavaid korruptsioonimenetlusi, kui Harju maakohus mõistis altkäemaksu nõudmises süüdi Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse rekonstrueerimisel omanikujärelevalvet teinud Teet Järveti.

Riigiprokuratuur süüdistas Teet Järvetit selles, et ta nõudis seoses Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde läbiviimisega ehitajalt altkäemaksu summas kokku 50 000 eurot.

Prokurör Triinu Olevi sõnul leidis kriminaalmenetluse käigus tõendamist, et Teet Järvet oli altkäemaksu küsimise initsiaator. Järvet organiseeris altkäemaksu küsimist ja andis oma kolleegile Heigole korraldusi ehitaja esindajatega kohtumiseks ning altkäemaksukokkulepete sõlmimiseks. Altkäemaksu eest lubas Järvet vastutasuna tööde vastuvõtmise ilma komplikatsioonideta. Ehitaja andis ebaseaduslikust nõudmisest teada õiguskaitseasutustele ning osales kriminaalmenetluses tunnistajana.

Prokuratuuri esitatud tõenditest nähtub, et omanikujärelevalve esindajad nõudsid ehitajatelt altkäemaksu kokku nelja kohtumise käigus.

«Lisaks sellele nähtub kogutud tõenditest, et Teet Järvet kihutas ühte tunnistajat kuriteole, tekitades temas dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise teotahtluse. Prokurörina olen veendunud, et ta tegi seda selleks, et varjata altkäemaksu küsimisel ja arve aktsepteerimisel raha saamise eesmärki näiliselt rekonstrueerimistööde administratiivse nõustamise nimetuse all,» selgitas prokurör Triinu Olev.

Teet Järvetile ja Maarja Reinokile esitati süüdistus ka selles, et nende elukohast leiti narkootilisi aineid koguses, millest oleks piisanud vähemalt 30 inimesele narkojoobe tekitamiseks.

Kohus mõistis Teet Järveti süüdi ja karistas teda liitkaristusena erinevate kuritegude toimepanemise eest kolme aasta kolme kuu 15 päeva pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täiemisele, kui ta ei pane kolme aasta kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena taotles prokuratuur kohtult ettevõtluskeelu rakendamist ning kohus otsustaski kehtestada Teet Järvetile kolme aasta pikkuse ettevõtluskeelu.

«Olen seisukohal, et antud juhul ei suuda ainult põhikaristuse mõistmine tagada, et Teet Järvet edaspidi sarnaseid tegusid toime ei pane. Ettevõtluskeelu kui lisakaristuse eesmärk on ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest inimene, kes ei osale ettevõtluses ausalt ning seeläbi kaitsta majanduskeskkonna usaldusväärsust,» ütles prokurör.

Maarja Reinoki mõistis kohus narkootilise aine käitlemises õigeks.

Heigo Soppe suhtes lõpetas kohus prokuratuuri taotlusel menetluse otstarbekuse kaalutlustel ning talle määrati rahaline kohustus 4000 eurot.

Süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata.

Kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhtis riigiprokuratuur.

Tagasi üles