Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Nii Tallinna jämedaim kui ka vanim puu on Kadrioru tammiku pärand

Haabersti hõberemmelga kaitseaktsioonidest johtuvalt palus Postimees dendroloog Olev Abneril reastada Tallinna kõige jämedamad ja iidsemad puud. Selgus, et paljud edetabelisse jõudnud puud on laevatehase rajamise tõttu hävitatud Kopli tammiku ja üle kolmesaja aasta järjepanu hooldatud Kadrioru tammesalu pärand. Jämedaima puu ümbermõõt on üle kuue meetri ja vanim puu on kasvanud Tallinnas peaaegu nelisada aastat.

Jämedaimad puud Tallinnas

1. Harilik tamm Kadrioru pargis Tammesalus. Ü=637 cm (2016. aasta andmetel)

Harilik tamm Kadrioru pargis Tammesalus. Ümbermõõt 637 cm. / Foto: Eero Vabamägi

Aastal 1714, kui Vene keiser Peeter I ostis linnakodanik Drentelnilt väikemõisa koos ümbritsevate maade ja tammikuga, kasvatas Tallina jämedaim puu juba ümbermõõtu. Seega on Kadrioru tammesalus seisev puu ka vanem kui Kadrioru loss ja park. Tallinna botaanikaaia dendroloog Olev Abner ütles, et Kadrioru keiserlik tammik on tähelepanuväärne, sest puude kogumikku on aastasadu järjepanu hooldatud – näiteks vajadusel lõigati oksi ja istutati juurde noori puid. Seal on hoitud tammede kasvuks sobivat tihedust, mis andis puudele piisavalt valgust ja ruumi suureks sirgumiseks, sõnas ta.

2. Hilispappel Põhja pst kõrval trammitee ääres. Ü=579 cm (2015)

Hilispappel Põhja puiestee kõrval trammitee ääres. Ümbermõõt 579 cm. / Foto: Eero Vabamägi

See puu on Abneri sõnul istutatud raudtee rajamise ajal 1869.–1870. aastatel, kui rongiliiklus hakkas Eestis ühendama Tallinna, Narvat ja Paldiskit. Ta lisab, et tõenäoliselt kohe rööbaste paika panemise ajal papleid sinna ei istutatud, vaid istikud pisteti mulda mõni aasta hiljem, võib-olla 1875. aastal. Paplid kasvasid osana raudteehaljastusest, kus seisid ooterongid. Idee kasutada rööbaste juures just papleid saadi Inglismaalt, kus samuti just neid puid raudteemürina summutamiseks ja saaste püüdmiseks kasutati. Dendroloog räägib, et paplid on selleks sobivad kahel põhjusel, vahemikus 10–50 eluaastat kasvavad puud aastas pikkusesse meetri ja jämedusse kaks sentimeetrit, lisaks peavad paplid hästi vastu saastele.

3. Hõberemmelgas teisend sericea Toompargis valli kõrval. Ü=575 cm (2005)

Hõberemmelgas teisend sericea Toompargis valli kõrval, kaks haru kokku kasvanud. Ümbermõõt 575 cm. / Foto: Eero Vabamägi

See puu on puhas säästuhaljastus, ütles Abner. Kui kinnistu anti linna hooldada, tuli maa korda teha ja rajada haljastus. Nagu ikka oli linnal vähe raha ja hõberemmelgate istutamisega sai kokku hoida, kirjeldas ta. Remmelgate istutamiseks piisab vaid okste lõikamisest ja nende maasse pistmisest, oksad kasvatavad ise juured alla ega olegi vaja kalleid istikuid osta. See puu võib pärineda umbes 1890. aastast, sõnas dendroloog.

4. Must pappel Wismari 35 hoovis. Ü=572 cm (2009)

Must pappel Wismari 35 hoovis. Ümbermõõt 572 cm. / Foto: Georg Kõrre

Abner oletas, et see Wismari tänaval kasvav must pappel on istutatud hoovipuuks, kuid ei tea, milline võis olla maja, mille juures puu kasvas. Kõik ümbritsevad majad on seal uuemad kui hiiglaslik pappel. On võimalik, et tol ajal olid veel seal ümbruskonnas heinamaad ja karjamaad ning see kant ei näinud välja nii tihedalt hooneid täis ehitatud, seetõttu nii suur puu ka linna kasvama sattus, rääkis ta.

5. Must pappel Roosikrantsi 4 hoovis. Ü=571 cm (2017)

Must pappel Roosikrantsi 4 hoovis. Ümbermõõt 571 cm. / Foto: Georg Kõrre

Vabaduse väljaku lähedal Roosikrantsi tänava juures olid sel ajal, kui must pappel seal kasvama hakkas, puithooned. Elumajade taga oli enamasti tõllakuur ja tall hobustega, kirjeldas Abner. Ta oletas, et puu kasvas kõrvalhoone juures, sest ka tollal kujutasid inimesed ette, milliseks pappel kasvab, ega lasknud puul elumaja läheduses suureks sirguda.

Tallinna jämedamad puud, kohad 6.–11.

Vanimad puud Tallinnas

1.–2. Harilik tamm A. Weizenbergi 26 juures, 390 aastat ja harilik tamm A. Weizenbergi 39, presidendilossi taga, 370 aastat

Harilik tamm A. Weizenbergi 26 juures, vanus 390 aastat. / Foto: Eero Vabamägi

Harilik tamm A. Weizenbergi 39, presidendilossi taga. Vanus 370 aastat. / Foto: Georg Kõrre

Tallinna kaks vanimat puud on samuti hästi hooldatud Kadrioru tammiku jäänukid. Kunagi sirgusid puud mere ääres ja nende ümbruses võis näha karjamaid, kirjeldas Abner. Sellel ajal oli meri palju kaugemal, nüüd on veepiir taandunud ning puu on jäänud pargi ja hoonete keskele. Nüüd kasvab vanim puu Tallinnas Kadrioru lossi uue vahimaja juures, mis ehitati keiser Nikolai I käsul 1828. aastal. Praegu asub hoones Kadrioru pargi muuseum ja raamatukogu. Sellest tammest ligi paarkümmend aastat noorem puu asub kohe 1938. aastal valminud presidendilossi taga.

3. Harilik tamm Kopli 103 Balti laevaremonditehase alal, 360 aastat

Harilik tamm Kopli 103 Balti laevaremonditehase alal. Vanus 360 aastat. / Foto: Liis Treimann

See tamm on üks neist vähestest tammedest, mis on alles kunagisest võimsast Kopli tammikust. Kopli tammikust on teateid juba keskajast saadik, see oli uhke tammik, mida kõigepealt laastati Vene sõjaväe tarbeks Liivi sõja ajal, kuid oli arvestatav puudekogum ka 19. sajandil. Kui Tsaari-Venemaa laevastik Vene-Jaapani sõja ajal hävis, hakati otsima kohta, kus ehitada uusi veesõidukeid. Selleks kohaks valiti Kopli poolsaar.  Enamik tammi jäid aga rajatava laevatehase maadele ning raiuti maha.

4. Harilik tamm Kopli kalmistupargis laste mänguväljaku juures, 360 aastat

Harilik tamm Kopli kalmistupargis laste mänguväljaku juures. Vanus 360 aastat. / Foto: Liis Treimann

See puu on samuti mälestuseks Kopli tammikust, millest on praegu järel vaid viis või kuus puud. Selle tamme juurde hakati 1774. aastal rajama Oleviste ja Niguliste kalmistut. Uue kalmistu vajadus tekkis, sest Vene keisrinna keelas ära surnute matmise kiriku ja elamute lähedusse. Iidse tamme lähedal asuvasse kalmistusse on maetud kuulsaid inimesi, näiteks kirjanik Eduard Bornhöhe.

5. Läänepärn Niguliste kiriku kõrval (Kelchi pärn), 360 aastat

Läänepärn Niguliste kiriku kõrval (Kelchi pärn). Vanus 360 aastat. / Foto: Georg Kõrre

1710. aastal pidi Niguliste kiriku ülemõpetajana tööd alustama Liivimaa kroonikuna tuntud Christian Kelch, kuid ta haigestus Põhjasõja alal Eestit tabanud katkupuhangu ajal ning suri veel enne, kui jõudis tööle asuda. Ta maeti kiriku kõrval kasvava pärna alla, mis tollal pidi Abneri sõnul olema vähemalt kolmekümneaastane. Nüüd on Kelchi pärnana tuntud puu üks vanematest puudest Tallinnas ja vanim võõrliigist puu Eestis.

Tallinna vanimad puud, kohad 6.–11.

Tagasi üles