Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ebapopulaarsele erialale astumine tagab tudengile kiirema kasu

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Madalama populaarsusega erialade tudengid saavad teha rohkem iseseisvat tööd ja saada tagasisidet. | FOTO: Caro / Scanpix

Vähesed noored kandideerivad kiiret ja lennukat karjääri tagavatele insenerierialadele ja süvendatud huvisid nõudvatele humanitaarerialadele.

Tallinna Tehnikaülikoolis tunti tänavu leiget huvi insenerialade ja loodusteadustega seotud erialade vastu, sellal kui suur tung oli majandusteaduskonnas ja osadel IT-erialadel. Integreeritud tehnoloogiad, meretehnika ja väikelaevaehitus ning avalik haldus ja riigiteadused olid suunad, kuhu oli kõige vähem soovijaid.

Tehnikaülikooli õppeprorektor professor Hendrik Voll ütles, et praegu peaks just õppima inseneriteadusi, sest nende erialade lõpetajaid on kindlasti juurde vaja. Ta kirjeldas, et ettevõtjad krabavad sellistelt erialadelt juba õpingute ajal kõik tudengid tööle. Hoonete sisekliima ja veetehnika erialal tööandjad juba teavad, et kolmanda aasta üliõpilased on juba kõik tööle võetud ning küsivad teise aasta tudengeid, kes pole veel tõsise erialaõppega alustanudki.

Voll lisas, et ta on märganud tublide, heade eksamitulemustega gümnaasiumilõpetajate kõrgemat huvi ebapopulaarsete tulevikuerialade vastu. Lisaks saavad madalama populaarsusega erialade tudengid teha projektidega seoses rohkem iseseisvat tööd ja saada tagasisidet.  «Kui valid hetkel populaarse eriala, võid olla oma otsusega 5-10 aastat hiljaks jäänud. Ka aktsia, mis on 10 aastat järjest tõusnud, ei pruugi hea investeering olla,» selgitas Voll.

Tartu Ülikoolis kuulusid erialad, kuhu esitati kõige vähem avaldusi, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda. Kolm vähim üliõpilasi meelitanud eriala olid klassikaline filoloogia, tantsukunst ning semiootika ja kultuuriteadus, kuhu laekus 25 või vähem avaldust. Samas on selles valdkonnas ka rohkem erinevaid erialasid, kui näiteks meditsiini või loodus- ja täpisteaduste valdkonnas.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop tõi välja, et nendele erialadele ei ootagi ülikool palju tudengeid. Siiski on Eestil vaja ka tasemel humanitaare, kes tunneksid hästi klassikalist filoloogiat, usuteadust, filosoofiat, semiootikat ning skandinaavia, hispaania, prantsuse ja saksa keelt ning kultuuri. Ta kirjeldas, et humanitaarvaldkonnas tahavad vähesed ülikooli pürgijaid õppida neid erialasid, mis nõuavad süvendatud huvi ja teistest laiemaid teadmisi juba enne kõrgharidusteekonna alustamist.

Sutrop ütles, et õppimine väikesearvulisel erialal on kindlasti suur luksus. Ta selgitab, et potentsiaalselt on tudengi jaoks soodne õppida väikeses kollektiivis, sest mida vähem on üliõpilasi, seda rohkem tähelepanu ja tagasisidet iga tudeng saab. Ta sõnas: «Me sisuliselt pakume nö «rätsepaülikonna» teenust - saame õpet kohandada tudengite võimete ning huvide järgi.»

Tallinna Ülikoolis on vähim avaldusi sellistel tasuta eestikeelsetel erialadel, nagu antropoloogia, integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö, Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid (soome keele ja kultuuri suund), kus samuti oli neile erialadele vähem kui 25 avaldust. TLÜ teaduskommunikatsiooni spetsialist Kerli Onno aga sõnas, et sellistele erialadele kandideerivad kindla tulevikunägemusega noored inimesed, kes on kindlamad oma erialavalikus kui mõnele üldisemale erialale kandideerijad.

Maaülikoolis õpetatavatest erialadest polnud ühtegi, kuhu oleks laekunud vähem kui 25 avaldust. Madalaim huvi oli kalanduse ja vesiviljeluse vastu, kuhu oli kandideerinud 30 inimest. Sellele järgnevad loomakasvatus ning vesiehitus ja veekaitse.

Tagasi üles