Graafik: keskmine eestlane sõidab päevinäinud autoga

Eesti teedel liigub palju Euroopast toodud kasutatud sõidukeid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

• Autode keskmist vanust kergitab puudulik ühistransport maal.
• Maanteedel liigub tuhandeid ohtlikke sõiduautosid.
• Romude maha võtmist registrist tuleks lihtsamaks muuta.

Enamus Eesti elanikest sõidab eakate sõidukitega – selgub maanteeameti andmetest. Kui Harjumaal ja Tartu kandis on sõiduautode keskmine vanus 12 aastat, siis mõnes Lõuna-Eesti maakonnas küünib see suisa 18 aastani.

«Kindlustussektori jaoks sõidukite vanus oluliseks probleemiks ei ole, sest sõiduki vanus - erinevalt juhi vanusest ja sõiduki võimsusest - avariiohtlikkuse osas olulist rolli ei mängi,» ütles Eesti liikluskindlustus fondi juht Mart Jesse. Ta lisas, et sellegipoolest jälgib fond üsna hoolikalt sõidukpargi arenemist ja teatud murekoht on olemas, kuivõrd sõidukipark kipub tasapisi vananema.

Liikluskindlustuse registri järgselt on sõiduki keskmiseks vanuseks 12 ja keskmine avarii põhjustanud sõiduki vanus on 11 aastat. Autode keskmise vanuse suurt erinevust põhjendas Jesse sellega, et maanteeameti liiklusregistris kajastuvad ka tuhanded ja tuhanded sõidukid, mis enam teeliikluses ei osale.

Jesse sõnul on põhjuseid sõidukpargi suhtelisele eakusele mitmeid. «Lihtne oleks ütelda, et kuivõrd meie elatustase jääb alla Euroopa keskmise, on ka meie autopargi vanus suhteliselt eakas. Paraku mängib siin väga olulist rolli ka riigi maksupoliitika ja ilmselt ka inimeste väärtushinnangud,» sõnas liikluskindlustusfondi juht.

Arenenud riikides suunab inimeste ostueelistusi märkimisväärselt automaks, mille üheks komponendiks lisaks sõiduki võimsusele on saanud ka sõiduki heitgaaside hulk. See suunab inimesi eelistama uuemaid ja keskkonnasõbralikumaid sõidukeid.

«Eestis teadupärast automaksu ei ole ja sellise motivaatori puudumisel kipuvad paljud meie inimesed eelistama suuremaid ja võimsamaid sõidukeid, sh. soetada uue asemel paar aastat kasutatud, kuid suurem auto,» rääkis Jesse.

 Eestlaste ostueelistuste arenemist iseloomustab ilmekalt Jesse sõnul ka ka statistika, mille kohaselt on näiteks 13 aastaga kasvanud Eestis registreeritud sõiduautode keskmine pikkus 15 ja laius 8 cm.

Kehva ühistranspordi tagajärg

 Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti  liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati hinnangul kergitab autode keskmist vanust asjaolu, et varasematel aastakümnetel on Eestisse toodud suur hulk kasutatud sõidukeid.

Vanad autod aga püsivad jätkuvalt kasutuses, kuna paljudel inimestel pole raha auto uuendamiseks, seda eriti piirkondades, kus napib tööd.  

Sillati sõnul märgib rolli ka  puudulik ühistransport ääremaadel.  Inimestel pole raha auto vahetamiseks, aga sõiduriist on hädavajalik, sest muidu ei pääse liikuma. «Euroopa arenenud riikides hoiab riik nö ääremaadel elu sees raudteeühendustega. See on kulu riigikassale, kuid tulemusena püsib elu ka kaugemates piirkondades,» selgitas Sillat.  Ta lisas, et eraettevõtte poolt teenindatud bussiliiklus peab tootma kasumit ja seda hõredalt asutatud piirkonna teenindamine enamasti ei taga.

Liiga palju «surnud hingi»

Oma osa nii kõrgel autode keskmisel vanusel on tema hinnangul ka maanteeameti  registris olevad «surnud hinged», mida Sillati sõnul suure tõenäosusega kunagi liiklusse ei tule. «Need on juba hävinenud, riigist väljamüüdud jms autod, mida registrist enam mõistlikult välja ei saa,» tõi ta näite.

AMTELi hinnangul hakkaks Eesti autopargi keskmine vanus vähenema juhul, kui Eestis müüdavatest autodest oleksid 30 000 uued masinad. «Praegune majanduskasvuga kaasnev trend uute ja uuemate autode soetamisele annab siiski lootust pargi vanuse kasvu peatsele peatumisele,» oli Sillat lootusrikas.

Ta lisas, et sellele trendile on andnud hoogu paari aasta eest riigiametite ja AMTELi koostöös läbi viidud kasutatud autode turu korrastamine, mille tulemusena on Eestist pärit kohaliku liiklusajalooga autode hinnatase tõusnud. See omakorda on elavdanud autode vahetamist.

Sillati arvates tuleks lihtsustada autode registrist mahavõtmist, sellega puhastatakse välja kanded enam mitteeksisteerivate autode kohta ja soodustatakse vanatehnikaharrastust.

«Vanasõiduki taastamine eeldab tihti mitmete nn doonorautode soetamist, mille arvelt maha saamine tänaste reeglite järgi vahel võimatuks osutub,» selgitas Sillat.

Eluohtlikud masinad Eesti teedel

Suure vanuse kõrval on Sillati kinnitusel tegelikult isegi suuremaks probleemiks autopargi tehniline seisukord. Eesti teedel liigub tema sõnul kümneid tuhandeid avariide järel ebakvaliteetselt taastatud sõidukid, mis on ohtlikud nii sõitjatele, kui ka kaasliiklejatele. Võrreldes korralikult hooldatud vanema sõidukiga on peidetud avariilisusega auto kordades ohtlikum.

«AMTELi liikmete töökodadesse on sattunud hulgaliselt sõidukeid, millel puuduvad turvapadjad, ei tööta rihmapingutid ning kere on taastatud nö käepäraste vahenditega. Tihti ei tea autode omanikud sellest,» sõnas Sillat. Ta rõhutas, et selles osas peaks autopargi korrastamine olema kõigi asjaomaste prioriteediks, kuna  seeläbi säästetakse inimelusid.

Trendid autoturul

Keskmise vanuse poolest uuemate autode hulgas on rohkem registris neid marke, mille müük uute ja vähekasutatutena on suurem. «Selles osas on esirinnas Jaapani päritolu masinad, aga ka Volkswagen ja Škoda,» rääkis Sillat. Vanemate aastakäikude hulgas domineerivad eelkõige need margid, mille autod kestavad kauem ning mille pidamine on odavam. Ka on selles grupis autosid, mis kasutatutena olid suurtel autoturgudel väga soodsa hinnaga saadaval.