Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Motodeltaplaani õnnetuse põhjustas tõenäoliselt konstruktsiooni purunemine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ants Kivimäe näitas eile oma motodeltaplaani, mida ta hoiab Harjumaal Piibe raja lähedases angaaris. Vaatamata oma heade sõpradega juhtunud traagilisele õnnetusele ei plaani ta hingelähedasest harrastusest loobuda ning võtab ka täna ette õhusõidu. | FOTO: Liis Treimann

Aastaid motodeltaplaanidega ehk ülikerglennukitega lennanud hobilendur Ants Kivimäe peab seda endiselt kõige turvalisemaks lennuvahendiks.

«See ei olnud piloodi viga. Mul on tunne, et mingid trossid rebenesid, aga ma täpselt ei tea,» ütles kogenud lennuentusiast eile päev varem Raplamaal kahe inimese elu nõudnud traagilise õnnetuse kohta.

Pühapäeva õhtul Kuusiku lennuvälja lähedal metsa surnuks kukkunud 58-aastane mees, kes deltaplaani juhtis, ja kaassõitja, samuti elu kaotanud 39-aastane naine, olid Kivimäe sõbrad. Tema sõnul kuulusid hukkunud sõpruskonda, kes suviti hea ilmaga üksteisel motodeltaplaaniga külas käivad.

Kivimäe kuulis eile õnnetusega paremini kursis olevatelt inimestelt, et deltaplaani tiivad olid ühel hetkel taeva poole kokku löönud. «Sellist asja ei saa muidu üldse tekkida, kui trossiga midagi ei juhtu,» selgitas ta.

Kivimäele meenutas see 2005. aasta esimesel lennupäeval ehk 21. mail toimunud õnnetust, milles hukkus filmilavastaja Olav Neuland.

Tunnustatud harrastuslenduri deltaplaani tabas Harjumaal Anija vallas samuti tehniline rike, selle tiivad murdusid üles kokku ning Neuland kukkus oma sõprade silme all umbes saja meetri kõrguselt surnuks.

Üsna samamoodi kirjeldab praegust uurimisversiooni ka prokuratuur. Selle järgi purunes muidu igati tavapärase lennu ajal miski tiiva kandekonstruktsioonis, mille tagajärjel kukkus deltaplaan alla ja süttis maha kukkudes. Kuna lennumasin sai kukkudes ja põledes põhjalikult kahjustada, peab õnnetuse põhjuse välja selgitama deltaplaani tehniline ekspertiis.

«Õnnetuse asjaolud selgitab välja kriminaaluurimine ja lõplik tõde ei selgu kindlasti kohe. Et kõik täpselt selgeks teha, on vaja aega,» ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Aarne Pruus.

Juurdluse alustamist kaalub ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsev ohutusjuurdluse keskus. Selle juhataja Jens Haugi sõnul vaatlesid nad õnnetusjärgsel ööl sündmuspaika, ning olles tutvunud juhtunud kõigi asjaoludega,  langetavad otsuse, kas alustada uurimist ja teha raport. Lennuameti kinnitusel oli deltaplaan läbinud sel suvel lennukõlblikkuse kontrolli.

Kivimäe sõnul arutatakse see juhtum motodeltaplaani kogukonnas põhjalikult läbi. «Meile tuleb sel aastal Euroopa lennundusohutusametist inimene rääkima, kuidas harrastuslendudega peaks Eestis edasi minema. Nende fataalsete sündmustega ei ole lihtsalt nii, et unustame ära. Sellest tuleb igal juhul midagi õppida,» lausus ta.

Kivimäe teatel sõnul oli hukkunu deltaplaanilendurina professionaal. «Kui minu kohta öeldakse, et ma olen üks kogenumaid lendureid, siis tema lendas viimastel aastatel minust kindlasti rohkem. Mina lendan keskeltläbi 50 tundi, tema lendas umbes 100 tundi aastas,» ütles ta.

Deltaplaanilendurid on Kivimäe sõnul tõelised pedandid. «Enne igat lendu vaatame tiivad, kinnitused ja mootori üle. See pole nagu autoga, et lihtsalt lähed sõitma. See on ikka kontrollkaardiring, mis on sisse harjutatud,» lausus ta.

Aga kuidas sattus deltaplaanile kaasasõitja? Kivimäe sõnul oli naine ühe lenduri elukaaslane, kes oligi selle harrastuse leidnud tänu oma kaasale. «Ta oli sellest püstivaimustuses, rääkis mulle, et ma võiksin jälle uue õppegrupi kokku panna ja koolitama hakata,» meenutas ta.

Kivimäe sõnul on täiesti tavaline, et deltaplaani tagumisel istmel viiakse sõitma inimesi, kes asja vastu huvi tunnevad või soovi avaldavad. «Kui tee ääres ikka nähakse, et ma lendan, siis tullakse tihti juurde jutuga: «Vii mind ka õhku! Kasvõi minutiks maast lahti!» See on oivaline harrastus ja mulle pole siiani kohale jõudnud, et niiviisi võib sõpradest ilma jääda,» rääkis ta.

Kivimäe sõnul tehaksegi n-ö elamuslende tihti just selleks, et seda tegevusala populariseerida ja inimestele vaimustavaid kogemusi pakkuda. Tema hinnangul on Eestis ligi 30 aktiivset lendurit ja deltaplaane veel ligi kümne võrra enam.

Kivimäe enda lennukirge juhtunu ei pärsi. «Homme (täna – toim) lähen jälle lendama. Kui [Olav] Neuland alla kukkus, siis see päev läksin ma ka uuesti lendama. Ega üksinda konutama jäämine kedagi tagasi ei too,» ütles ta. Tänase lennu jäädvustab ka Postimees.

Lennuameti andmetel on alates 2005. aastast juhtunud Eestis kolm lennuõnnetust motodeltaplaaniga ja peale selle kaheksa lennuõnnetust, kus osaliseks on olnud muu kerglennuk või kuumaõhupall.

Kahel motodeltaplaanidega juhtunud õnnetusel on olnud traagilised tagajärjed. 2009. aasta augustis kukkus Pärnus Uus-Sauga lennuvälja lähistel teele puulatvu riivanud motodeltaplaan. Kaks õhusõidukis olnud meest pääsesid eluga, neist üks vajas haiglaravi.

Kaheksast lennuõnnetusest kerglennukitega olid kolm ränkade tagajärgedega. Kuumaõhupalliga juhtunud õnnetuses kannatanuid ei olnud.

Varem on motodeltaplaanide juhtunud õnnetuste põhjuseks olnud mootoririke või konstruktsiooniviga. Kerglennukite ja kuumaõhupalliga on õnnetusi juhtunud näiteks kütuse lõppemise, mootoririkke, tõstejõu kadumise või mõni muu piloteerimise vea tõttu.

Häirekeskus sai pühapäeval kell 19.27 teate, et Raplamaal Rapla vallas Kuusiku lennuvälja lähedal on metsa kukkunud motodeltaplaan, mis hävis tules täielikult. Kuusiku lennuväli kinnitas, et deltaplaaniga tõusti õhku nende lennuväljalt.

Lisalugu

Ülikerglennuk auto asemel

Motodeltaplaanientusiasti Ants Kivimäe sõnul saab selle sõiduriistaga lennata üle Eesti, välja arvatud lennukeelutsoonides. Tema sõnul on tavaline lennukiirus umbes 80–100 kilomeetrit tunnis, lennukõrgus sõltub aga keskkonnast.

«Alati tuleb lennata arvestusega, et mootor võib seisma jääda – see ei ole midagi ohtlikku, sest mootorit läheb vaja vaid õhkutõusmiseks. Seepärast tuleb lennata sellistes kohtades, kus saab kohe maanduda, ehk suurte metsamassiivide ja soo kohale lennata ei soovitata,» selgitas Kivimäe.

Seetõttu lennatakse endale vähem tuntud kohtades 500–800 meetri kõrgusel, ent teada-tuntud paikades, kus iga põllulappi tuntakse peast, pigem 300 meetri peal.

Lennuulatus on motodeltaplaanidel ka üsna suur. «Kui tuleb mõni kerglennupäev, näiteks Tõrvas, siis lendamegi umbes paarsada kilomeetrit sinna. Seal tangime ja järgmisel päeval lendame jälle tagasi,» rääkis entusiast.

Motodeltaplaan maksab Kivimäe sõnul umbes sama palju kui keskmine sõiduauto. PM

Tagasi üles