Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmeil on tsiviilisikute käes Eestis veidi üle 71 000 relva. Keskmiselt kuulub ühele relvaomanikule 2.6 relva.
Graafik: kui palju ja millised relvad on Eesti kodudes?
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
9. oktoober 2017, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enimlevinud tsiviilrelvad relvaregistri järgi:
- Makarovi püstol – vintraudne püstol
- Püstol Glock-19 - vintraudne püstol
- Glock-17 - vintraudne püstol
- IŽ-12 - sileraudne püss
- IŽ-58 - sileraudne püss
- IŽ-54 - sileraudne püss
- IŽ-27 - sileraudne püss
- Toz-34 - sileraudne püss
- Tikka-T-3 – vintraudne püstol
- Toz - sileraudne püss
Omatavate relvade arv otseselt piiratud ei ole. Piirangud tulenevad eeskätt hoiutingimustest ja relva vajaduse põhjendatusest. Näiteks kuni ühe tulirelva omamisel ei ole relvakapp või –laegas nõutav. Kahe kuni kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema relvakapp. Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema relvahoidla või tugevam relvakapp.
Relvasoetamise avalduses peab isik põhjendama relvade vajalikkust ning näitama soetada soovitavate relvade otstarbe, margi või liigi ja koguse.
Relva võib soetada Eesti Vabariigi kodanik või välismaalane, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel. Relva võib soetada alates 18-aasta vanuselt, osade relvaliikide puhul alates 21-aasta vanuselt.
Füüsilisele isikule on lubatud relva soetada, omada ja vallata jahipidamiseks, enese ja vara kaitseks, spordiga tegelemiseks, kutsealal tegutsemiseks ja kollektsioneerimiseks.