Norra kurjategijad on Norra kodanikud

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuritegevus Norras.
Kuritegevus Norras. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Norras panevad kuritegusid toime ikka norralased ise, selgub riigi statistikaameti eile avaldatud ülevaatest. Eestist pärit inimeste osa Norra kuritegevuses on imepisike.



2009. aasta andmete põhjal esitas Norra politsei süüdistuse kokku 82 809 inimesele, kellest rohkem kui 80 protsenti on Norra enda kodanikud. Muude Euroopa riikide alamatest süüdistati 1901 Poola kodanikku, rootslastest süüdistuse saanuid oli sadakond vähem.

Eesti kodanikud said 149 süüdistust, neist 111 aga ei klassifitseeritud mitte kuritegudeks, vaid väärtegudeks. Pisivargusi on nende seas suur hulk, aga väga suure osa eestlaste toimepandud väärtegudest (50) moodustasid hoopiski liiklusrikkumised.

Norra politsei esitas kaheksale Eesti kodanikule süüdistuse seoses narkootikumidega ja neljale inimesele vägivallaga seotud kuritegudes. Võib öelda, et raskeid kuritegusid eestlased Norras peaaegu korda ei saada.
Tegelikult kehtib sama üldistus suuresti ka ülejäänud

Euroopa riikidest pärit inimeste kohta. Norra statistikaamet nendib ka ise, et mujalt Euroopast pärit inimesed panevad peamiselt (70 protsenti kõigist süüdistustest) toime väärtegusid, samas kui Norra kodanikud ise sooritavad märksa enam juba raskemaid kuritegusid.

Näiteks narkokuritegudes esitatud süüdistustest oli 90 protsenti adresseeritud Norra enda kodanikele, vägivallaga seotud kuritegudes oli kohalike inimeste osakaal veelgi suurem.

Need ametlikud andmed ei lähe kuidagi kokku Norra politsei ametiühingu juhi Arne Johannesseni jutuga, et Balti riikidest tuleb nii palju kurjategijaid, et Norra peaks Schengeni lepingu järgse piirirežiimi ära muutma. Tõsi, ta rääkis organiseeritud kuritegevusest, mida Norra statistikaamet eraldi välja ei too, kuid kaudselt saab raskete kuritegude põhjal järeldada, et Eestit see ei puuduta.

Teise märkusena võib lisada, et kui jutt käib umbmääraselt Balti riikidest, siis tõepoolest, Leedu torkab mõnevõrra silma. Leedu päritolu inimesed sooritavad Norras suhteliselt rohkem kuritegusid.

Kuid isegi Leedu mustad arvud on kaugelt-kaugelt väiksemad kui norrakatel endil,  samuti on rohkem süüdistusi esitatud rootslastele. Rootslaste ees piire sulgema aga millegipärast ei õhutata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles