Müüdimurdja Mihkel
1. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et nime «Musta pori näkku» all ilmunud pihtimused ühe eesti rokkari noorusest tõusevad menukiks, tuli Mihkel Rauale endalegi üllatusena. Teades praegust (auto)-biograafilise kirjanduse buumi, oli see siiski ootuspärane.
Kuid erinevalt teistest staarilugudest heitis Raud kinda nii oma saatusekaaslastele minevikus kui ka tänasele lugejaskonnale. Ta näitab halastamatu avameelsusega, kuidas staariks olemise hinnaks võib kujuneda enesehävitus, olgu see siis alkoholi, narkootikumide või muul viisil elupõletamise kaudu.
Eks me kõik ole lugenud või kuulnud suurte meelelahutajate ja filmitähtede traagilisest saatusest. Raud purustab müüdi, et Eesti rokiilm võiks selles mõttes olla kuidagi erandlik. Ei, siingi möllavad kired, uputakse alkoholi, nõrketakse lakkamatus jooksus lavaedu nimel.
Keskea piirile jõudnud Raud tuli katsumusest ausalt välja. Niisama ausalt jutustab ta oma loo.
Ta ei vaata raevus tagasi. Raamatule annab lisaväärtuse paljulubav kirjanduslik vormistus. Kes teab, äkki oligi see Mihkel Raua kui tulevase kirjaniku debüüt.