Rahvastikuministri büroo kuulutab tänavatel, teles ja raadios, kui hea on olla Eesti kodanik. Niimoodi püütakse neid mitte-eestlasi, kes on hakanud üha rohkem oma halle passe Venemaa kahepäise kotkaga passi vastu vahetama.
Minister Palo püüab reklaamiga halli passi omanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle nädala alguses ilmusid Tallinna bussipeatustesse ja paljudesse teistesse avalikesse kohtadesse perepiltidega kaunistatud sinised reklaamplakatid, mille eestikeelne tekst kõlab: «Hoiame oma suurt perekonda» või «Sinu kodumaa hoolib sinust». Ja all tekst: «Võta Eesti kodakondsus».
Kodakondsust soovitab võtta ka sama plakati teine pool, kuid venekeelne tekst sellel on mõnevõrra teine: «Tы не безразличен своей стране», mis tõlgituna tähendab, et sinu riigil pole sinust ükskõik.
Tegemist on miljon krooni maksma mineva kampaaniaga «Erinevad inimesed – üks rahvus». 3.–23. novembrini on Eesti linnade tänavatel üleval plakatid, raadios ja teles jooksevad klipid, meedias ilmuvad reklaamid.
Reklaam kõnnib mööda
Samas kui rahvastikuminister Urve Palo paneb reklaamikampaaniale suuri lootusi, siis nii reklaamiasjatundjad kui ka inimesed tänavalt leiavad, et selline üleskutse on sellisel kujul küll aia taha läinud.
Narva maanteel, Tallinna Ülikooli ette üles pandud plakatist mööda jalutanud noor reklaamispetsialist Romet Mattiisen leidis, et Eesti kodakondsuse propageerimise idee talle meeldib, kuid professionaalsest vaatevinklist pole see väga õnnestunud. «Ma ei usu, et sellest on suur praktiline väärtus,» ütles ta.
Tallinna Ülikooli tudeng Svetlana Nesterova leidis, et tema jaoks pole reklaam aktuaalne, sest ta on sünnijärgne Eesti kodanik. «Kuid isegi kui mul kodakondsust poleks, ei paneks see plakat mind seda taotlema,» märkis ta. «Ma ei usu, et see kampaania aitab kodanike arvu suurendada, selline tänavareklaam ei ole minu arvates väga efektiivne.»
Galinal, keskealisel naisterahval, kes ei soovinud oma perekonnanime lehele avaldada, on hall pass. Naine tunnistas, et kui veel mõni aeg tagasi mõtles ta kodakondsuse saamisele, siis praegu on soov kadunud ja ükski reklaam ei aita sel soovil uuesti tekkida. «Võtan pigem Venemaa või Ukraina kodakondsuse,» ütles ta.
Ülo, kes samuti oma perekonnanime lehes avaldada ei tahtnud, leidis reklaamis veel ühe olulise puudujäägi: «Miks ei ole öeldud, millisel riigil ei ole sinust ükskõik? Sõna «Eesti» peaks olema märgitud kohe esimeses fraasis, kuid seda ei ole.»
Sihtrühmale tuletatakse reklaamis meelde kodanikuks olemise plusse, sealhulgas õigust hääletada riigikogu valimistel. Rahvastikuministri büroo idee järgi peaks kampaania panema inimesi mõtlema oma valiku üle ja selgitama, et riik hoolib ja ootab neid.
Reklaamiloojad ei osanud samas veel prognoosida, kui palju uusi kodanikke selle reklaami abil tekkida võiks. Mullu sai Eesti kodanikuks 4228 inimest, selle aasta üheksa kuuga aga 1608 inimest.
Ujumislestasid ei reklaami
Reklaamiagentuuri Studio of Marketing tegevjuht Jüri Kivit, kellel Postimees palus reklaamikampaaniat kommenteerida, ennustab sellele null-tulemust. Tema sõnul oli sellise kampaania jaoks õige aeg aastatel 2002–2003.
«Ei tohi reklaamida kaupa, kui selle järele nõudlust peaaegu pole,» märkis Kivit. «Ujumislestasid talvel ei reklaamita. Selle kampaania kaup on kodakondsus. Nõudlus Eesti kodakondsuse järele on praegu väike.»
Kiviti hinnangul on tunduvalt õnnestunum hoopis kampaania eestikeelne pool sõnumist: «Hoiame oma suurt perekonda.» «Tavaliselt arvatakse, et reklaamisõnumid eesti ja vene keeles peaks eristuma. Praegu tulnuks dubleerida sõnum vene keelde ja jätta üleskutsed «hakka kodanikuks» paremate aegadeni,» pakkus ta.
Kivist lisas: «Lisaks sellele toonitaks samad sõnumid ideed, et meie oleme üks pere. Praegu on aga risk, et ühtsuse asemel tekib veel suurem äratõukereaktsioon neil mittekodanikel, kes eesti keelt oskavad.»
Reklaamplakatite tarbeks on pildistatud reaalseid inimesi, paljud neist on saanud kodakondsuse hiljuti, mõni neist saab kodanikuks lähiajal. Üks reklaaminägudest on Tatjana-nimeline naine, kes sai 30. septembril pidulikul tseremoonial kodaniku tunnistuse president Toomas Hendrik Ilvese käest.
Rahvastikuminister Urve Palo leidis, et reklaam peaks muutma mitte-eestlaste skeptilist suhtumist Eesti kodakondsusse, panema neid tahtma eesti keelt ja kultuuri õppida, tekitama soovi teha nii vajalikke eksameid kui taotleda kodakondust.
«Õppida keelt, tunda selle riigi traditsioone, võtta osa Eesti arengust, see kõik võib olla meie ühine eesmärk. Mitte ainult parema töökoha või parema elu, vaid ka enesemääratlemise nimel,» vahendas rahvastikuministri büroo Palo sõnu.
Kergem keeleeksam
Palo sõnul on paljudel mitte-kodanikel vale arusaam, et eesti keele eksam on väga keeruline, ning seepärast ei julgetagi seda teha.
Reklaamikampaaniaga loodetakse seda müüti kõrvaldada. «Me tahaks selliseid eelarvamusi lõhkuda ja julgustada inimesi,» märkis minister.
Kodakondsuseksam peaks ka kergemaks muutuma. 2009. aasta märtsist kaovad eksamilt avatud küsimused ja keeruline juriidiline tekst. Lisaks kõigele võivad mitte-eestlased peagi suuremate linnade ühistranspordist leida lehvikukujulisi õppematerjale, kus on kirjas kodakondsuseksami küsimused ja vastused eesti ning vene keeles.
See pole veel kõik. Rahvastikuministribüroo andmeil saavad ligi 2000 vähekindlustatud inimest minna eesti keele kursustele tasuta ja seda tänu integratsioonifondi ja haridus- ja teadusministeeriumi programmidele.
Kampaania
• Kampaania kestab 3.–23. novembrini 2008
• Välireklaamid, reklaamipinnad meedias, internetilehekülg kodanik.err.ee
• Hind miljon krooni
• Sihtrühm – üle 108 000 mittekodanikust Eesti elaniku
----------------------------------------------------
Arvamus
Paul-Eerik Rummo
Reformierakond:
Selle (Keskerakonna – toim) eelnõu jõustamisel võtaks riik endale automaatselt käitumisjoone omistada teatud kontingendile inimestele ilma nende sooviavalduseta Eesti kodakondsus. Seda võiks tõlgendada nii, et riik raputaks enda kaelast tülika probleemi ära. See ei ole soliidse ja korraliku riigi poolt kindlasti mitte kõige parem käitumine. Lisaks õiguslikele ja julgeolekupoliitilistele argumentidele on minu arust ka suur hulk eetilisi argumente, mis on selle eelnõu vastu.
Eelnõu jõustudes läheneme olukorrale, kus riik teeks suurele osale oma legaalsetest elanikest avaliku ja valjuhäälse märkuse, et nad ei ole otsustusvõimelised. Sisuliselt läheneks see teatud osa vanemlike õiguste äravõtmisele nendelt isikutelt ja muud taolist.
Evelyn Sepp
Keskerakond:
Siin räägitakse julgeoleku argumentidest. Ma küsin, mis on siis see oht, mida võiks kujutada endast see 2000–4000 last, kui nad saavad kodakondsuse sünnijärgselt. Mingisuguseid argumente ei olnud, lihtsalt korratakse mantrat: julgeolek, julgeolek, julgeolek.
Me küsime siis teistpidi: 2000 kodanikku Eestis rohkem, selle asemel et siin oleks 2000 Venemaa kodanikku, siis kumb on väiksem julgeolekurisk? Arvan, et julgeolekurisk on väiksem, kui Eestis elavad valdavalt Eesti kodanikud. Olgem ausad, enamik Eesti kodanike järeltulijaid omandab ju kodakondsuse samamoodi automaatselt – sünnijärgselt. Nende käest ei küsita, kas nad tahavad seda, nad lihtsalt saavad selle.