Rujaliku rajuga jätkates: nägin baare ja plaažisid, laiu siledaid asfaltteid, prinke rindu ja pepusid, õliseid laineharjasid... Tegelikult ei näinud ma ühte, teist ega kolmandat. Küll võis Air Balticu pardalt märgata tohutuid puidulaadungeid Riia sadamas. Eksport õitseb taas?
Läti uudisportaalil TvNet on teistsugune nägemisnurk. Lätimaa metsi olevat tabanud röövraie. Varsti ei olegi enam võimalik puude taga metsa näha. Ministeeriumi, kes sanktsioneerib ohjeldamatut raiet, ja firmasid, kes teenivad metsa väljaveolt hiigelkasumeid, kontrollib Roheliste ja Talupidajate Liit eesotsas oligarh Aivars Lembergsiga. Rahajanu on tal alati, eriti aga erakorraliste valimiste eel.
Kus on Läti valitsuse silmad? Mitte metsas, vaid maas. Peaminister Valdis Dombrovskis tunnistab, et «seimi 100 saadikust 59 on oligarhide otsese või kaudse kontrolli all». Järelikult on seda ka valitsus.
Millest räägivad Eesti ettevõtjad, kui saavad kokku Latvia hotelli vestibüülis? Sellest, et ausalt makse makstes on raske konkureerida kohalikega, kes tunnevad vaid altkäemaksu. Off-shore-trikid ja ümbrikupalgad on Lätis endiselt endastmõistetavad. Isegi prügiveos toimib varimajandus: lepingut pole vaja, tuleb vaid raha konteineri serva alla pista.
Äri ja poliitika on Lätis läbipaistmatud nagu Daugava jõgi pärast reostust. Seepärast on loomulik, et 2010. aastast alates ei ole Läti enam Eesti investeerijate lemmikmaa. Sihtkoht number üks on Leedu.
Slaaviliku (äri)kultuuri mõjud on tugevad ka Leedus. Kuid Leedus on president Dalia Grybauskaite rahva 85-protsendilise toetuse najal võtnud eliidilt ja ametnikelt ära karistamatuse tunde. Eelmisel aastal algatati Leedus 700 kriminaalmenetlust korruptsiooni asjas.
Tõsi, mitte ainsalegi isikule ei mõistetud vanglakaristust. See ärritas presidenti. Grybauskaite jõulisest retoorikast ehmunud kohtunikud on tänavu juba 18 korruptanti trellide taha saatnud.
Oleme ise veendunud, et Eesti eristub Lätist ja Leedust. Ent mida kaugemalt Balti riike vaadeldakse, seda vähem neid eristatakse. Värske näide. Wikileaksi dokumendid paljastavad, kuidas Leedu ajaleht Respublika šantažeerib reklaamikliente: kes keeldub reklaamipinda ostmast, seda asub ajaleht järjekindlalt materdama. Juhtumeid uurinud Norra ajakirjanik helistas Eestisse ja imestas: «Mis teil seal küll toimub!»
Skandaalid Lätis ja Leedus ei suurenda Eesti aupaistet. Oleme aheldatud Balti keti külge. Ent selle keti kandmine ei ole sunnitöö. Ehkki tahaksime täisväärtuslikult kuuluda Põhjalasse, eelistame suvepühadel ikkagi šašlõkki. Nagu ka lätlased ja leedulased.