Kadrina vald on Ander Ildile kuuluva Neeruti mõisa pärast väga mures, ka muinsuskaitseameti hinnangul on hoone seis avariiline.
Neeruti mõis vaagub hinge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiklikuks kultuurimälestiseks kuulutatud Neeruti mõisa ostis neli aastat tagasi kinnisvaraärimees Ander Ild, kes pärast hoone konserveerimist selle uksed, aknad ja muud avad sulges, kirjutab
.
Pärast seda pole mõisas suuremaid ehitustöid tehtud, kuid mõisa katus vajaks hädasti renoveerimist. «Kuna mõis sai sõjas kahurimürsust kannatada, on see halvas seisus olnud kogu aeg. Nüüd on katuse osa küllaltki kehvas seisus,» rääkis Kadrina valla ehitusnõunik Jaak Streimann.
Et viimati külastas ta mõisa siis, kui Ild selle ostis, teebki talle kõige rohkem muret asjaolu, et pole teada, mis seisus mõis on.
«Kohalikud väidavad, et torn on hakanud viltu vajuma. Tornis on ka vanad mõisaaegsed veemahutid, mis on küllaltki rasked, ja ka need võivad varingut põhjustada,» kõneles Streimann.
Mõisaomanike plaanide kohta puuduvad aga vallaametnikel andmed, sest nende telefonikõnedele pole Ander Ild vastanud. Eelmisel reedel saatis Streimann Ildile tähitud kirja, kus ettekirjutused.
Projekt olemas
Enne kui mõis eraomanike kätte läks, kuulus see vallale. «Vald tegi Neeruti mõisa torni taastamise projekti ja tol korral oli olemas ka 150 000 krooni muinsuskaitse raha, millest osa kulus projekteerimisele,» rääkis Streimann. Aga kuna omaosaluseks vajalikku summat polnud maksta, läksid rahad valla käest ära ja kasutati Rakvere linnuse renoveerimisel. «Projekt on muinsuskaitseameti arhiivis olemas,» ütles ehitusnõunik ja lisas, et seda saaks endiselt kasutada.
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektori Mirjam Abeli selgitusel on omanik kohustatud mälestisel tegema sellisel määral hooldustöid, et need tagaksid kultuuriväärtuse säilimise. «Hoolduskohustusest teavitatakse mälestise omanikku kaitsekohustuse teatisega, mis on Neeruti mõisa omanikele edastatud,» lausus ta.
Omanik vaikib
Kui nõuded on täitmata, on võimalik omanikule saata hoiatuskiri, kus määratakse mõistlikud kuupäevad, mis ajaks peaks olema see või teine hädavajalik hooldustöö tehtud. Kui ka hoiatuskirjale ei järgne mingit reageeringut, siis on muinsuskaitseameti järgmine samm Abeli sõnul ettekirjutus.
Mirjam Abel ütles, et Ander Ildiga on suheldud, juhitud tema tähelepanu mõisa peahoone vägagi halvale seisukorrale ning meelde tuletatud kohustusi. «Omanik andis ka lubaduse leida aega Neerutisse kohaletulekuks koos muinsuskaitseameti maakonnainspektoriga. Seni pole kahjuks seda juhtunud,» lisas ta.
Kuigi muinsuskaitseametnikel on samuti olnud probleeme omanikega kokkusaamisega, on viimased telefonitsi nendega oma plaane jaganud. Ka ajakirjanduses on Ander Ild ja tema abikaasa Hanna Ild rääkinud oma kavatsustest, mille kohaselt on nende eesmärk teha mõisast hotell.
Virumaa Teatajal Ander Ildiga tema mobiiltelefoninumbril ega meiliaadressil, mis saadud Krausberg OÜst, kus ta on juhatuse esimees, mitme päeva jooksul ühendust saada ei õnnestunud.