Piirilt tabatud soovivad üha enam varjupaika

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus tegutses seni Ida-Virumaal Illuka vallas.
Varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus tegutses seni Ida-Virumaal Illuka vallas. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Politsei- ja piirivalveameti piirivalvemajor Ago Tikk ütles, et tänavu on esimese kuue kuuga Eesti piiril registreeritud juba 16 varjupaigataotlust ja neist 14 on registreeritud Eesti-Vene piiril.

Tikk selgitas, et 16st taotlejast 10 esitasid taotluse pärast võltsitud dokumentide tuvastamist ja enamik isikutest oli Aafrika päritolu.

«Kui välismaalane esitab varjupaigataotluse, siis otsustatakse tema edasine saatus varjupaigamenetluse käigus,» ütles Tikk. «Muudel juhtudel, kui varjupaika ei taotleda, tõkestatakse välismaalasel sisenemine ning ta suunatakse tagasi riiki kust välismaalane Eestisse saabus.»

2010. aastal esitas piiril varjupaigataotluse 12 välismaalast, neist kolm Eesti-Vene piiril, kaks Eesti-Läti sisepiiril ja seitse Tallinna Lennujaama piiripunktis.

Tiku sõnul räägitakse kriminaalmenetluse või varjupaigamenetluse käigus kõigi ebaseaduslikul sisserände katselt tabatud välismaalastega, et selgitada välja, miks nad sellise teo toime panid.

«Sõltuvalt päritoluriigist erinevad ka põhjendused alates anekdootlikest ja lõpetades tõsisemate, mõnikord ka traagilise taustaga sündmuste kirjeldamisega,» kirjeldas Tikk. «Üldistavalt võib öelda, et enamik põhjendustest on seotud sõjakolletest ja ebastabiilsetest piirkondadest põgenemise, poliitilise taustaga tagakiusamiste vältimiste ja ka lihtsalt majandusliku olukorra parandamise sooviga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles