Mehed kurdavad volinikule peamiselt soolise diskrimineerimise üle

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka mehed pöörduvad võrdõiguslikkuse voliniku poole.
Ka mehed pöörduvad võrdõiguslikkuse voliniku poole. Foto: Panther Media/Scanpix

Tänavu on võrdõiguslikkuse voliniku poole pöördunud 18 meest ning põhiliselt kurdavad nad soolise diskrimineerimise üle. Aga on kahtlustatud ka vanuselist, rahvuselist ja seksuaalset diskrimineerimist.

Käesoleva aasta 22. juuli seisuga on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik saanud 50 diskrimineerimiskaebust ning kõige enam on olnud juhtumeid, kui pöörduja kahtlustab soolist diskrimineerimist. Sel teemal laekunud 23 kaebusest 8 on esitanud mehed.

Meeste mured on seotud kaupade ja teenuste erineva kättesaadavusega meestele-naistele, näiteks saavad naised meelelahutusüritustele sisse ilma rahata või soodsama piletiga, selgitas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper.

Samuti on mehi, kes pöörduvad, et anda märku töökuulutusest, mis on põhjendamatult suunatud vaid naistele, näiteks otsitakse naisraamatupidajat.

Volinikule on saadetud ka üksikuid kaebusi, mis puudutavad isade õigusi abielu lahutuse ja laste hooldusõiguse otsustamise protsessis. «Need on teemad, mis ei kuulu minu pädevusse ning mille osas saan vaid anda õiguslikku nõu,» tõdes volinik.

Tänavu on kaks meest esitanud volinikule kaebuse, kuna kahtlustavad diskrimineerimist rahvuse või rassi tõttu. Üks avaldus puudutas diskrimineerimist vanuse ja teine seksuaalse sättumuse tõttu. Kuue meeste poolt esitatud avalduse korral kahtlustati diskrimineerimist, kuid voliniku teatel on võimatu tuvastada, millisel tunnusel (näiteks kas sugu, rahvus vms).

Küsimusele, kas voliniku  sõna n-ö kuulatakse ehk tema märgukirjadele reageeritakse, vastas Sepper, et tal on seda väga raske hinnata. «Näiteks kui midagi on juhtunud ja mina reageerin mingile konkreetsele situatsioonile, siis kas see hoiab ära järgmised stereotüüpsest suhtumisest tulenevad diskrimineerimised või negatiivsed suhtumised, seda on mul raske kontrollida,» sõnas volinik ja lisas, et tavaliselt ta reageerib tagantjärele. Sepperi sõnul ta eeldab, et näiteks diskrimineeriva töökuulutuse juhtumi korral nii kergekäeliselt enam teisel korral sellist tööpakkumist ei avaldata.

Mullu sai soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 47 kaebust, millest 12 esitasid mehed. Tunamullu oli kaebusi 51 ja mehed kahtlustasid diskrimineerimist 28 juhul. Ka varasematel aastatel on mehed kahtlustanud kõige sagedamini soolist diskrimineerimist.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles