Justiitsminister Kristen Michal saatis neljale suuremale erakonnale kirja, milles küsib nende seisukohta mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise kohta.
Michal tahab mitteabielulise kooselu seadustada?
2. august 2011, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michali sõnul nähtub viimase kümnendi sotsiaaluuringutest, et Eestis elab suur hulk paare mitteabielulises kooselus ning ka valdav osa lapsi sünnib abieluväliselt. Seetõttu on justiitsministeerium viimase paari aasta vältel aktiivselt tegelenud vastuse otsimisega küsimusele, kas mitteabielulise kooselu - sealhulgas ka samasooliste paaride kooselu - õiguslikke tagajärgi tuleks eraldi reguleerida.
Kuna mitteabielulise kooselu probleemistik on Michali sõnul endiselt aktuaalne, pöörduski ta nüüd nelja erakonna - Reformierakonna, Keskerakonna, IRLi ja sotside - poole, et teada saada, millisel seisukohal parteid selles küsimuses on, millist kooselu reguleerimise mudelit nad eelistaksid ja miks.
Michal pakkus välja neli mudelit, mille üle võiks arutleda.
Kuna ei rahvusvaheline ega ka Euroopa Liidu õigus ei kohusta Eestit looma mitteabielulise kooselu partneritele võimalust partnerlust registreerida ega samasooliste abielu seadustada, siis üks variant oleks Michali sõnul kehtivat õigust mitte muuta.
Samas pakkus ta välja võimaluse luua näidislepingute pakett mitteabielulise kooselu õiguslike tagajärgede reguleerimiseks kehtiva õiguse baasil, mis pakuks n-ö standardlahendusi varasuhete, ülalpidamiskohustuste, pärimisõiguse jt õiguslike küsimuste reguleerimiseks partnerite omavahelistes suhetes.
Näidised töötaks välja riik ja muudaks need internetis kättesaadavaks ning neid saaksid soovi korral kasutada kõik paarid sõltumata soost.
Kolmas variant oleks jätta kehtiv õiguskord suuresti muutmata, eemaldades vaid üksikutes seadustes mõningad asjaolud, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda - näiteks üürisuhteid puudutavates küsimustes.
Arutlusele võiks Michali sõnul tulla ka eraldi lepinguliik ehk nn partnerlusleping, millel oleks ministri hinnangul praktiline väärtus koos elavate paaride jaoks, kes ei soovi abielluda, kuid soovivad ennetada tulevikus tekkida võivaid õiguslikke probleeme.
Neljas variant oleks Michali sõnul avada samasoolistele paaridele abielu institutsioon. Sellisel juhul ei oleks ministri sõnul vaja eraldi seadust, vaid piisaks perekonnaseaduse täiendamisest ning mõningate teiste seaduste muutmisest. Selle võimaliku variandi puhul tuleks täiendavalt otsustada lapsendamisega seonduv.
Michal palus erakondadel esitada oma kirjalik seisukoht antud küsimuses hiljemalt 1. oktoobriks.