1992. aastal Rahvarinde kandidaadina presidendiks kandideerinud Rein Taagepera leiab, et praegu uuesti üles kerkinud vaidlus presidendi otsevalimise küsimuses on kui mõnus asendustegevus, mis aitab mõtteid ära viia maailma majandusmuredelt ja Eesti pikaajalistelt demograafiaprobleemidelt.
«Huvitav on, kuidas seda on arutatud: välisriikide kogemusi peaaegu üldse mitte mainides, justkui oleks Eesti ainus riik maailmas selle valiku ees,» nentis Taagepera Vikerraadio saates «Uudis+».
«Kui vaatan maid, kus on vähese võimuga presidendid, siis see, kas nad on olnud otse või kaudselt valitud, ei tee märgatavalt vahet,» rõhutas politoloog.
«Imestan teema esilekerkimise pärast olukorras, kus tuleks tegeleda maailma majandusprobleemide ja meie demograafilise olukorraga, kus pikas perspektiivis laste arv on langemas ja tõusu pole näha, siis presidendivalimiste küsimus on nagu mõnus asendustegevus, et saaks ära unustada majandusmured ja demograafilised pikaajalised mured,» oli Taagepera rahulolematu.
1992. aastal kutsus lisaks Keskerakonnale kandideerima ka Lennart Meri
«Minule heideti ette, et olin liiga räige teiste kandidaatide suhtes, et kuidas ma julgesin Lennart Merile ette heita, et ta kõigile debattidele hiljaks jäi. Ütlesin, et me mõlemad tunneme keeli, aga mina tunnen ka kella. Arvan, et praeguses õhustikus seda väga räigeks rünnakuks ei peetaks,» meenutas Taagepera.
«Lennuväljal olid Keskerakonna esindajad vastas ja küsisid, kas ma kandideeriksin. Küsisin: miks? Ütlesid, et oleksid olnud Lennart Meri poolt, aga teised erakonnad tegid ettepaneku ja Meri kahjuks võttis vastu, enne kui meie kah jõudsime toetada. Siis tuli telefonikõne Indrek Kannikult, selgelt Meri ringkonnast endast ja lõpuks ka Lennartilt endalt telefonikõne Soomest, et kas ma kandideeriksin? Kui tihti juhtub, et kandidaat palub endale võistlejaid juurde?» küsis Taagepera.
«Mõte oli, et kui vastasrind oleks mingisuguse sigadusega Lennartit kompromiteerida suutnud, pidid nad teadma, et nad poleks mitte vastamisi ainult Lagle Parekiga, vaid ka minuga ja Lennarti hääl oleks tulnud minule. See ei tähenda, et ma oleksin olnud vaid Lennarti abiline: ütlesin talle, et kui ma kandideerin, siis ma lähen täie panga peale ja seda ma tegin,» meenutas Rein Taagepera.
Meri, Rüütel ja Ilves on kõik olnud terve rahva presidendid
«Kõik kolm presidenti on meil olnud terve rahva presidendid, mitte ideaalselt, aga sinnapoole on nad pürginud, ja on ka õnnestunud,» leidis Taagepera.
«Kui poliitikule on maksimaalne, mida võib loota, rahuldav hinne kolm, siis kuna presidendil pole niipalju kohustusi, ta ei pea tegema raskeid ja ebameeldivaid otsuseid, siis meie kolm presidenti on nelja kandis hinde välja teeninud, mõni väikse plussiga, mõni väikse miinusega,» arvas Taagepera.