Marko Rudit kaitsva vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul ei oleks valitsusel olnud mingit perspektiivi kohtuotsust vaidlustada, kuna valitsuse korraldus ei vastanud õiguslikele elementaarnõuetele ning jõustunud kohtuotsus on mittevaidlustatav ja valitsusele kohustuslik.
«Kohus tuvastas, et tegemist on kaalutlusotsusega, mis tähendab, et väljaandmine on võimalik vaid Rudi õigusi ülekaaluva avaliku huvi korral, seega peab valitsus analüüsima Rudi, tema kaheksakuise lapse ja perekonna õigusi ja huve, mis tulenevad põhiseadusest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, perekonnaõiguse konventsioonist ja muust. Üksnes siis, kui esineks mingi neid väärtusi ülekaaluv huvi, mis tingiks väljaandmise vältimatuse, oleks väljaandmine mõeldav,» selgitas Glikman Postimees.ee'le.
Sellist huvi Glikmani sõnul aga ei ole, igasugune õiguslik või isegi poliitiline vajadus väljaandmiseks puudub. Kehtiv 1923. aasta väljaandmisleping näeb ühe legaalse võimalusena ette ka kodaniku mitteväljaandmise, mistõttu USA õigusriigina kindlasti aktsepteeriks korraldust kodanikku mitte välja anda.
«Valitsusel oleks kõige mõistlikum loobuda üliagarast oma kodaniku õigusi eiravast positsioonist ja keelduda väljaandmisest, millega vaidlus ka päädiks. Rudi kaasus näitab selgelt seda, et täitevvõim ei arvesta kodaniku õigustega, näiteks valitsuse otsuse resolutsioon nägi ette väljaandmise ilma piiranguteta, kuigi kriminaalkohus pidas põhimõtteliselt võimalikuks väljaandmist vaid kahes episoodis viiest,» rääkis Glikman.
«Kummastav oli see, et valitsuse esindaja kinnitas kohtus, et tegemist ei olnud eksimusega, seega seaduserikkumine oli taotluslik. Õnneks astus Rudi õiguste kaitseks välja hästitoimiv kohtuvõim. Kindlasti on selliseid defektseid korraldusi veelgi, neid ei ole lihtsalt vaidlustatud. Kujutage ette, mida peavad tegema inimesed, kes ei suuda end kohtus kaitsta?» küsis vandeadvokaat.
Küsimusele, kuidas võivad käituda USA võimud, kui Marko Rudit kohtu ette ei tuua, vastas Glikman, et probleemiks võib saada vaid Eesti ametnike, keda «segavad» põhiseadus ja kohus, õiguse elementaarpõhimõtetega vastuolus olev üliagarus, mitte aga kõikenäinud ja pikaajalise õigusriigikogemusega USA.
«Välisleping lubab ka mitteväljaandmist ja USA on õigusriigina sellest teadlik. Analoogsetes asjades ei ole euroliidu liikmesriigid kedagi kunagi välja andnud ja olen veendunud, et samadel asjaoludel ei oleks ka USA oma kodanikku Eestile välja andnud,» oli Glikman veendunud.
«Kui valitsus otsustab järjekindlalt oma kodaniku kahjuks, siis peab ta vastavalt kohtuotsusele oma korralduse resolutsioonis ära märkima, et väljaandmine ei ole võimalik kolmes episoodis viiest ja lisaks peab valitsus tegema kaalutlusotsuse. Seega peaks valitsus oma korralduses analüüsima väljaandmise poolt- ja vastuargumente ning otsustama väljaandmise kasuks üksnes ülekaaluka avaliku huvi korral, mis tuleks korralduses selgelt välja tuua, näiteks peaks valitsus kaaluma kodaniku, tema kaheksakuise lapse ja perekonna õigusi,» toonitas Glikman.
«Väide Rudi ohtlikkusest oleks demagoogiline, kuna tegemist on mittevägivallakuriteos süüdistatava varem karistamata isikuga. Rahvusvahelisele õigusele vastav legaalne korraldus kodanikku mitte välja anda ei saa kahjustada õigusriikide vahelisi suhteid, mistõttu langeks ära ka poliitiline aspekt,» oli Glikman veendunud.
Leon Glikman lisas, et ei oskaks juristina leida sellist ülekaalukat huvi, mis tingiks väljaandmise vältimatuse, aga järjekordne demagoogiline korraldus teda ei hämmastaks. Ta rõhutas, et ka uus korraldus on vaidlustatav halduskohtus.
Küsimusele, kas Rudi võib vahi alt vabaneda, vastates rõhutas ta kaitsja, et taotlust vahi alt vabastamiseks ei ole veel lahendatud, kuid ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust kohaldada kõige äärmuslikumat tõkendit ei ole.
«Riik kohtleb ka ohtlikke kurjategijaid leebemalt,» märkis Glikman.