Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rahvastikuministri büroo: eestipärane nimi ei lõimi ühiskonda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lõimumisnäide Nõmmelt | FOTO: Raigo Pajula

Rahvastikuministri büroo ei toeta lõimumise eesmärgil venepäraste nimede eestistamist, pidades seda vaid kosmeetiliseks muudatuseks, mitte sisuliseks integratsiooniks. Ka peaministri büroo juht Arto Aas ei usu, et nimevahetus lõimuma tõukaks.

«Eestis elab palju võõrapäraste nimedega eestlasi ning eestipäraste nimedega vene keelt kõnelevaid inimesi, kes tunnevad ennast oma nimedega hästi ega soovi neid muuta,» teatas rahvastikuministri büroo.

«Kindlasti ei ole nimede eestistamine lõimumispoliitika osa. See, et inimesel on eestipärane perekonnanimi, ei muuda teda automaatselt ühiskonnas lõimunuks,» seisab avalduses.

Rahvastikuministri büroo hinnangul on nimemuutmine iga inimese isiklik soov ja tunnetus. Riikliku integratsioonipoliitika eesmärk on, et inimene saaks ühiskonnas edukalt hakkama vaatamata sellele, millise päritoluga nime ta kannab.

«Rahvastikuministri büroo on seisukohal, et integratsioon peaks olema sisuline protsess. Formaalne nimede eestistamine on kosmeetiline muudatus, mis tegelikkuses ei peegelda seda, millisel määral on inimene ühiskonda lõimunud.»

Peaministri büroo juhataja Arto Aas ei usu, et nime vahetamine tõukaks kedagi paremini lõimuma, pigem võib see tema arvates olla eduka lõimumise üks väljendusviise.

Aasa sõnul peab inimese nimi olema eelkõige tema enda vaba valik ja seda peab olema soovi korral võimalik muuta. «Pole isegi oluline, et kas inimene valib endale eesti-, vene- või hoopis poolakeelse nime.»

«Ma ei ole veendunud, et Eestis oleks nime päritolul olulist rolli. Inimesed saavad olla edukad ja õnnelikud nii eesti- kui venepäraste nimedega. Meie ühiskond ja rahvastik on nii kirju ja segunenud, et
nimepildist palju olulisem on ühised väärtused ja hoiakud,» arvas Aas.

«Nimede eestistamine ei ole imerohi kõikide hädade vastu, aga kui seda tehakse vabatahtlikult, siis on see minu hinnangul positiivne märk,» leidis peaministri büroo juhataja.

Nimeseaduse muutmise seaduse eelnõus on sisseviidud muudatus, mille kohaselt on nime muutmise põhjenduste loetelusse lisatud isiku soov kanda eestipärast perekonnanime Eesti ühiskonda lõimumise eesmärgil. Muudatusettepaneku eesmärk on soodustada Eestis elavate mitteeestlastest elanike lõimumist Eesti ühiskonda.

Tagasi üles