Ilves manitses saadikuid oma tööd korralikult tegema

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves riigikogus.
President Toomas Hendrik Ilves riigikogus. Foto: Raigo Pajula

Oma riigikogu sügisistungil peetud kõnes manitses president Toomas Henrik Ilves saadikuid korralikult seaduseelnõudega tööd tegema, mitte võtma vastu kellegi äri huvides tehtud eelnõusid ning ka oma erakonna ministri käest küsima, kas uut seadust on ka tegelikult vaja.

«Me vajame põhjalikke arutelusid riigikogu saalis ja komisjonides. Selliseid arutelusid, kus kõlavad Eesti inimeste mured ja huvid. Siin saalis istub ju läbilõige meie rahvast. Siin saalis peaks oma esindajate suu läbi omavahel kõnelema kogu rahvas,» rääkis president Toomas Henrik Ilves täna riigikogu ees peetud kõnes.

Ilves tuletas saadikutele meelde, et põhiseaduse järgi ei ole riigikogu liige seotud oma mandaadiga. «See ei puuduta vaid õigust minna vastuollu oma fraktsiooni otsusega. See tähendab ka julgust küsida avalikult oma erakonna ministrilt, miks ta on esitanud parlamendile just sellise, aga mitte teistsuguse ettepaneku. On vaja julgust küsida, kas parlamenti saadetud seadust on üldse vaja, või täidab see pigem mingit tööplaani?» pani president saadikutele südamele.

Ilvese sõnul ei saa seadus olla eesmärk iseeneses, eesmärgiks peab olema muutus Eesti ühiskonnas ning seadus on kõigest üks võimalik vahend selle soovitud muudatuse saavutamiseks. «Just seepärast võiksite edaspidi tagasi lükata eelnõud, mille ainsaks eesmärgiks on korrastada, ilustada, liita või lahutada. Me pole veel jõudnud sellisele tasemele, kus pole muud teha kui oma lauahõbedat poleerida. Seda laadi õigusloome on kulukas asendustegevus, ei enamat,» sõnas president.

President tõdes, et riigijuhina on ta keerulises seisus, kui Kadriorgu tuuakse kokku pakituna mitme erineva seaduse muutmise seadus. Kui üks muudatus on põhiseadusvastane, saab president teatavasti kobarmuudatuse tagasi lükata vaid tervikuna, see tähendab, et jõustumata jäävad ka põhiseadusega kooskõlas olevad seadusesätted. «Erineva eesmärgiga seadusmuudatusi pole praegu enam kohane menetleda üheskoos. Ma palun teid – võtke aega, arutage erinevaid eluvaldkondi eraldi,» pani ta saadikutele südamele.

«Samuti palun teid, austatavad riigikogu liikmed, jätta seaduse vastuvõtmise ja kehtimahakkamise vahele paras aeg. Kui teie eesmärk on muuta tegelikku elu, siis peab olema aega uus seadus selgeks õppida, omaks võtta ja selle uue seaduse täitmiseks valmistuda,» ütles Ilves. Ta lisas, et üldjuhul on vale sageli kiirustamist õigustav väide, et mõni juhind (direktiiv – toim) tuleb mingiks kuupäevaks üle võtta. Euroopa Liidu juhindi ülevõtmiseks jäetakse alati piisavalt aega, nii et ka palju aeglasemad riigid saavad hakkama. «Ja kui meie enda valitsus või parlament on olnud mõne kuupäeva osas aeglane või tähelepanematu, kas kannatama peab siis rahvas?» küsis ta.

Ilvese sõnul jääb mulje, et pigem kiputakse juhindite külge siduma hoopis muid teemasid, et Euroopa Liidu trahvidega ähvardades mõne teise probleemi parlamentaarsest arutelust kõrvale hoida. «Olukord, kus eelnõu tuuakse täna riigikokku, homme võetakse vastu ja ülehomme jõustub, on täiskasvanuks saanud õigusriigis lubamatu. Iga vajutus hääletusnupule mõjutab inimeste saatust. See mõjutab praeguste ja tulevate põlvede ühiskondlikku edu ja üldist kasu, nagu ütleb põhiseadus,» sõnas ta.

Presidendi sõnul on inimestel õigus teada ees ootavast muudatusest ja selle kohta oma arvamust avaldada. «Nüüd, täiskasvanud riigis, on selleks aega. Selleks peab aega olema. See tähendab, et iga uus seadus tuleb kodanikuühiskonna esindajatega läbi arutada,» rõhutas president. Ilves toonitas, et seaduste eest vastutab riigikogu, mitte valitsus ja seejuures vastutab iga saadik oma otsuse eest ise. Iga riigikogu liige peab suutma Ilvese arvates seadust selgitada ja põhjendada.

«Parlament peab olema koht, kus arutatakse Eesti elu, Euroopa tulevikku ja maailma asju. Arutatakse ausalt ja vabalt, oma mandaadi kohaselt. Iga saadik peaks järjekindlalt küsima: kas üks või teine siin saalis varem vastu võetud seadus on ka tegelikkuses tööle hakanud, midagi muutnud, Eesti elu paremaks teinud. Kui ei ole, siis tuleb seadust muuta või see hoopis kehtetuks kuulutada,» rääkis Ilves.

«Ma tahaksin samuti, et edaspidi ei võetaks siin saalis vastu enam ühtki seadust, mille põhieesmärk on mõne konkreetse äri edendamine. Sellisel asjal on lihtne nimi – korruptsioon,» toonitas president.

Ilvese sõnul nõuab seaduste mõju ette ennustamine ja tagantjärele hindamine aega ja nüüd tuleb see aeg iga kord võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles