Käesoleva aasta 13. septembri seisuga on keskkonnaametile teatatud kokku 508-st huntide poolt murtud lambast, mis on samas suurusjärgus eelmistel aastatel huntide poolt murtud lammaste arvuga.
Hundid murravad sama palju lambaid kui varasematel aastatel
15. september 2011, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi sõnul murravad hundid kariloomi peamiselt hilissuvel ja sügisel poegade väljaõpetamise perioodil.
«Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajandustegevuse abil hooldatud pool-looduslikud kooslused kui meie elujõuline suurkiskjate fauna,» ütles Talvi. «Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust.»
PRIA-s arvel olevate lammaste arv on aastate jooksul järk-järgult kasvanud: 2006. aastal oli arvel üle 54 tuhande lamba, 2010. aastal üle 78 tuhande lamba.
2009.-2011. aastal huntide poolt murtud lammaste arv moodustab keskmiselt 0,5 protsenti PRIA-s arvel olevate lammaste koguarvust. Seda on hinnanguliselt vähem, kui aastas hukkub kariloomi haiguste, parasiitide, olmetraumade jm õnnetuste tõttu.
Keskkonnateabe Keskuse poolt kogutud seire- ja analüüsiandmetel on huntide arvukus alates 2008. aastast tasapisi langenud, jäädes suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskavas sätestatud optimaalse 100-200 isendi piiresse. Samal ajal on langenud ka hundi peamise saaklooma kitse arvukus, mis põhjendab vähemalt osaliselt huntide isu lammaste järele.
Keskkonnaamet rõhutab, et hunt on Eesti põlislooduse hea tervise üks indikaatoreid, me peame tema olemasolu üle uhked olema. Koduloomade pidamisel tuleb arvestada, et hunt katsub vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning seega tuleks see teha talle võimalikult keeruliseks.
Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud. Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. 2010. aastal hüvitas riik loomakasvatajatele hundi tekitatud kahjusid kokku 43 350 euro ulatuses.
«Suurkiskjate poolt põllumajandusloomale tekitatud kahjustusest peaks looma peremees viivitamatult teavitama keskkonnaametit, mille järgselt hinnatakse kahju suurust ning tehakse otsus kahjude hüvitamise kohta,» rääkis Talvi. «Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel, kahjusaaja kanda jääb olenevalt rakendatud ennetusmeetmetest väike omavastutuse osa.»
Sajaprotsendilist garantiid rünnete ja muude õnnetusjuhtumite eest ei anna kahjuks ükski meede. Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjude vähendamiseks kasutada vähemalt 1,2 meetri kõrguseid elektrikarjaaedu.
Lisaks korralikule tarale aitavat kiskjakahjusid vähendada karjuste ja karjavalvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta või korralikku öötarandikku ajamine, karjamaade vahetamine ja teised meetmed. Euroopa suurte lambakasvatuspiirkondade kogemused näitavad, et just karjuste ning karjavalvekoerte kasutamine hoiavad hunte lambakarjast kõige tõhusamalt eemale.