Palgakasv paisutab saadikute kuluhüvitise üle 1000 euro piiri

Illustratsioon: riigikogu; graafika: Margit Randmäe

Uuest aastast hakkavad riigikogulased saama kuluhüvitistena 1014 eurot, seda on ligi 700 eurot enam, kui said eelmise koosseisu rahvaasemikud. Ka kasvab märgatavalt pealinnast kaugemalt tulnute makstav eluasemekompensatsioon.

Saadikute kuluhüvitised hakkasid kasvama juba sel kevadel, kui ametisse asus uus riigikogu. Nii võib saadik igakuiselt taotleda tööga seotud kulutuste hüvitamist 940 euro ja 20 sendi ulatuses. See summa on kolm korda suurem, kui said eelmise riigikogu saadikud, kes pärast luhtunud katset oma palka vähendada otsustasid 2009. aastal kärpida kuluhüvitisteks ettenähtud summat senise 30 protsendi pealt 10le ehk 313 euroni kuus.

Kuna uuest aastast kerkivad taas saadikute sissetulekud, siis kasvavad ka saadikute kuluhüvitiseks ja eluasemekompensatsiooniks ettenähtud summad, kuna need on otseselt seotud saadikute palgaga.

Riigikogu kantselei kinnitusel tõuseb saadikute kuluhüvitiste summa uuel aastal 1014 euroni ning eluasemekompensatsioon 676 euroni ühes kuus.

Kuna seadus saadikutel oma palka kärpida ei luba, siis uuris Postimees, kas ka see riigikogu koosseis plaanib kuluhüvitisi kärpida, nagu tema eelkäija tegi 2009. aastal.

Kuluhüvitistest rääkides polnud saadikud just väga jutukad ning eelistasid kasutada trafaretseid vastuseid, et «pole veel arutatud», «vajab konsensuslikku otsust».

«Kui eelarve saabub riigikogu menetlusse, küll need teemad siis taas arutlusele tulevad. Tänase päeva seisuga ma ei oska midagi põhjapanevat öelda,» ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi. Ta toonitas, et kuluhüvitis pole palk ja seda ei kanta palgapäeval inimese kontole, vaid selle saamiseks on vaja esitada kuludokumente. «Saadikud kasutavad seda (kuluhüvitisi – autor) väga erinevalt, sõltuvalt sellest, kui kaugel keegi elab ja kui suured need kulutused on. Tallinnas elavad saadikud kasutavad kuluhüvitisi vähem. Need inimesed, kes elavad kaugemal, need kasutavad rohkem.»

IRLi kuuluv Erki Nool tunnistas, et kuluhüvitiste teema on tema erakonnas «väga põgusalt» jutuks olnud. «Päris ausalt öeldes - seda ei ole arutatud nii, et me saaks öelda, et see on meie otsus. Seda lihtsalt arutati, kunas ja kellega me peaks seda arutama hakkama,» selgitas Nool. Ta lisas, et praegu on neil palju märksa pakilisemaid asju, mida fraktsioonis arutada.

Kui aga parlament peaks siiski otsustama oma kuluhüvitisi kärpida, siis peaks see Noole sõnul olema «konsensuslik otsus kõigi erakondade poolt». «Tänasel hetkel need erakonnad, kes on kõige suuremad vaeste eest võitlejad, on minu kogemuste põhjal kõige suuremad sõrgade vastu ajajad,» ütles Nool.

«Meie erakond on arvamusel, et kui kuluhüvitised on mõistlikud riigikogu tööga seotud kulutused, on need õigustatud. Kulude hüvitamine peab olema läbipaistev ja kontrollitav ning lähtuma kulutuste otstarbekusest,» teatas sotsiaaldemokraatlik erakond pressiesindaja vahendusel.

Riigikogu esimees Ene Ergma aga ütles, et kui riigikogu hakkab menetlema 2012.aasta riigieelarvet, siis on fraktsioonidel võimalus eelnõud puudutavates küsimustes kujundada oma seisukoht.

2009. aastal arvas IRLi kuuluv Toomas Tõniste, et kuluhüvitisteks piisab 5000 kroonist. Täna seda teemat kommenteerides arvas ta, et fraktsioonid peavad kuluhüvitiste kärpimises omavahel kokku leppima ja arutama seda teemat laiemalt.

Vastavalt seadusele on saadikule tööga seotud kulude hüvitamiseks nähtud ette 30 protsenti palgast. 2009. aasta jaanuaris esitas riigikogu esimees Ene Ergma kõigi saadikute nimel eelnõu, millega oli algselt plaanis kärpida kuluhüvitisi poole võrra ehk 15 protsendini.

Veebruaris otsustati kuluhüvitiste summat kärpida 10 protsendile palgast ning see kord kehtis 2009. aasta märtsist  kuni märtsini 2011.

Eelmise riigikogu väljastpoolt pealinna pärit saadikutele maksti korterikulude eest hüvitist kuni 447 eurot (7000 krooni). Ei hüvitatud tarbitud vee, elektri (v.a elektriküte), andmeside, telefoni, televisiooni eest tehtud kulutusi.

Alates sellest riigikogust võivad kaugemalt pärit saadikud saada korterihüvitist kuni 20 protsenti palgast ehk 626 eurot. Hüvitamisele kuuluvad üür, kütte-, elektri-, vee-, prügiveokulud ning vahendustasu lepingu sõlmimise eest. Eluasemekuluks loetakse ka kulusid majutusteenuse eest. Ei hüvitata üüriandjale makstud tagatisraha, telefoni, televisiooni ja andmeside kulusid.