Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüs näitab, et Eestis puudub ühtne arusaam kõrghariduse rahvusvahelisuse olulisusest ning riigi tegevus ei toeta välistudengite õppimatulemist. Kuigi kõrgkoolides leidub järjest enam välistudengeid ja -õppejõudusid, on Eesti konkurentsis püsimiseks vajalik kogu riigi tasemel selge sihi seadmine.
Kuigi kõrgkoolides leidub järjest enam välistudengeid ja -õppejõudusid, on Eesti konkurentsis püsimiseks vajalik kogu riigi tasemel selge sihi seadmine.
Uuring toob välja, et kuigi kõrgkoolide rahvusvahelistumist on nimetatud oluliseks, ei toeta seda erinevate riigiasutuste koostöö, teatab poliitikauuringute keskus Praxis.
Nii ülikoolid kui ka SA Archimedes panustavad aktiivselt välistudengite värbamisse, samas on näiteks Aasia tudengitel Eesti riigi väheste välisesinduste tõttu keeruline Eestisse õppima asuda. India puhul on sama probleemi varem välja toonud ka Eesti hariduse rahvusvahelise turunduse uuring.
Üks analüüsi autoritest, poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik ning hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss rõhutas, et kuni ei ole valitsuse tasemel ühtset arusaama hariduse rahvusvahelisuse olulisusest, ei saa laheneda ka mitmeid uuringus viidatud rahvusvahelistumist takistavaid probleeme. «Näiteks on nii välistudengite viisade ja elamislubade probleemide lahendamiseks või võõrkeelsete õppekavade edasiseks arendamiseks vaja selget ja ühtset valitsuse kokkulepet.»
Kirss rõhutas, et Eesti kõrgharidus on viie aastaga oluliselt rahvusvahelisemaks muutunud. Ta viitas, et on kasvanud nii vahetusüliõpilaste kui ka välistudengite arv, samuti on Eestisse tulnud varasemast rohkem välisõppejõude. «Samas peaks Eestis üksikute killustatud tegevuste asemel senisest oluliselt strateegilisemalt rahvusvahelistumisele lähenema.»