Peipsi kalaäriga käib rahvusvaheline pettus

Risto Berendson
Risto Berendson, reporter
:

Kuidas Peipsi järvel althõlma püütud ahvenast ja kohast saab dokumentide võltsimise järel Läti või
Poola kala ning ettevõtted sellelt riigilt käibemaksu välja petavad, on kalandusringkondades avalik
saladus. Lääne ringkonnaprokuratuuris on lõpusirgele jõudmas esimene sellist kuritegu puudutanud kriminaalasja uurimine, kirjutab Risto Berendson.

Keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhataja Indrek Ulla turul toimuvat kommenteerides, et trendiks on siin Läti. «Me arvame, et Peipsil püütud kala koguseid püütakse näidata Liivi lahelt püütud kalana või siis tehakse sellega fiktiivseid tehinguid läbi teiste riikide,» rääkis ta.

Otsesõnu öeldes: tõenäoliselt püütakse Peipsi järvel igal aastal koha ja ahvenat mitu korda rohkem, kui ametlik kvoot lubab.

Skeemi lahti seletamiseks peab alustama algusest – koha ja ahvena varude poolest rikkaliku Peipsi püügikvoodid on jagatud kohalike tööstuste vahel. Nemad omakorda jagavad püügiõigusi omal valikul ümbruskonna kaluritele, kes peavad kogu püütud koha või ahvena tooma tööstusele, mis maksab kalurile kuni kaks eurot kilost.

Arvestades fileena hinnatud kala lõpphinda, on seda vähe. Siit tulebki sisse konks, kust saavad alguse kuriteod ja petmised. Teades, et kalamees soovib oma töö eest suuremat tasu, on Peipsi-äärsetel kalaturgudel aastaid tegutsenud n-ö mustad kokkuostjad.

Nad pakuvad kalakilo eest isegi kuni kaks ja pool korda kõrgemat hinda. Ja nii on kalurid rõõmuga nõus oma tööga teenitud kalasaagist ühe osa althõlma mustale turule viima.

Libadokumentidega Lätist

Esimene probleem, mis seetõttu tekib, on püügikvootide massiline ületamine. Kohalikele kalatööstustele antud kvoodid püütakse küll täis, kuid teist samapalju veetakse kala kaldale veel mustalt. Ennekõike on see suur oht loodusele.

Teine probleem puudutab ulatuslikku, kokkuvõttes tõenäoliselt miljonitesse eurodesse ulatuvat maksupettust. Petusüsteem toimib järgmiselt.

Peipsi-äärsetes külades tegutsevad kohalikud kokkuostjad, kellel on väiksemat sorti külmutusaparaadid. Sealt edasi jõuab kala juba suuremat külmutusaparaati omava inimeseni, kelle kaudu veetakse koha ja ahven lõpuks üle Eesti, peamiselt Pärnumaal tegutsevatele kalatööstustele.

Et seda kala pole võimalik näidata Peipsilt püütuna ja igal kalalastil peavad olema päritolu tõestavad dokumendid, on kokkuostjal harilikult ette näidata libadokumendid. Sellised, mis näitavad, et kalakoorem on ostetud kokku Lätist, Leedust või koguni Poolast. Kas siis otse sealsetelt kalurilt või mõnest tööstusest.

Lätist kala kokkuostmine on muidugi naeruväärne, sest lõunanaabreil endilgi on geograafiliste iseärasuste ja väheste kalavarude tõttu raskusi oma tootmismahtude rahuldamisega. Mis siis veel kala Eestisse vedamisest rääkida.

Ent juriidiliselt on kõik siiski korrektne. Ja siin tulebki mängu maksupettuse faktor. Nimelt tekib kala kokkuostjail võimalus küsida riigilt tagasi käibemaksu. Sest kalakoorma dokumendid on korras.

Soov jõuda korraldajateni

Arvestades kalatööstuste mahte, võivad sellised pettuse teel riigilt käibemaksuna tagasi saadud summad küündida miljonite eurodeni. Seesuguse petmise lõpetamiseks otsustati juba mõnda aega tagasi, et sekkuma peab maksupolitsei.

Korra varem, juba 2005. aastal oli asjasse sekkunud Lõuna prefektuur, kuid tulemus jäi toona lahjaks: selgitati välja üheksa isikut, kes olid Peipsi ääres võltsinud kala kokkuostmisel kokku 479 dokumenti.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri märgukirjas keskkonnainspektsioonile nenditi, et ainuüksi 2005. aastal turustati Peipsil niimoodi sadu tonne ebaseaduslikult püütud kala, ning paluti järelevalves võtta kasutusele täiendavaid meetmeid.

Nüüd soovisid uurijad jõuda ka äri tegelike niiditõmbajateni. Postimehe andmeil kulus uurijail üldise pildi kokkusobitamiseks ja tõendite hankimiseks poolteist aastat. Peamiselt tähendas see kohalike kalakuningate ja äri võtmefiguuride telefonide salajast pealtkuulamist.

Kui uurijate arvates oli neil juba piisavalt tõendeid, et kõik toimub kalatöösturite endi mahitusel, korraldatigi mullu kevadel Pärnumaa kalatööstustes ja mujal Eestis juhtumiga seotud kohtades ulatuslik reid. Sellel osales kümneid maksupolitseinikke ja teatud kohtades turvas operatsiooni politsei eriüksus.

Läbiotsimiste käigus viidi ära virnade kaupa dokumente ning peeti lühiajaliselt kinni üks Pärnumaa suurettevõttele AS Japs kala kokku ostnud mees. Lääne ringkonnaprokuratuuris algatatud kriminaalmenetlus puudutas peamiselt maksudest kõrvalehoidmist suures ulatuses.

Tegijad pääsevad puhtalt?

Kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri abi Kaido Tuulemäe sõnul käis aktiivne menetlus selles kriminaalasjas veel tänavu aasta alguses. «Ma usun, et siin ei lähe selle kriminaalasjaga enam väga palju aega,» lubas ta uurimise peatset lõppu.

Peale algselt lühikeseks ajaks vahistatud kalavahendaja on selles kriminaalasjas Tuulemäe sõnul mitmeid teisigi kahtlusaluseid. Esialgu langes kahtluse teravik ka Pärnumaa suurima kalatööstuse Japs peale, ent nüüd manitseb prokurör ajakirjandust kahtlustusest rääkides ettevaatlikkusele.

«Lihtsalt Japsile langes selle suuruse ja olulisuse tõttu meedia tähelepanu,» lausus Tuulemäe.
Prokuratuur ei soovi avaldada maksupettustega tekitatud kahju ligikaudsetki suurust või siis võimalike süüdistuste sisu.

Kas selline tagasihoidlikkus tähendab, et kalatöösturid pääsevadki maksupettuse süüdistustest ning kohtu ette astuvad vaid dokumendi võltsimise süüdistusega lihtsad kokkuostjad, selgub ilmselt lähikuudel.

KOMMENTAAR

Arved Soovik
ASi Japs juht

Toorainega ongi kitsas käes, kiita pole siin mitte midagi. Kala saamiseks käib üks pidev võitlus. Iga müüja ütleb, et kui sa mulle kaks krooni rohkem maksad, siis toon kala sulle.

Meie huvi on kala töödelda. Kui meile toodava kala dokumentatsioon on korras, siis me selle kala ka ära ostame. Selle kalaga vahepeal tehtud keeruliste käikude eest meie ei vastuta. Meie huvides on, et sellist susserdamist ei toimuks, sest mida rohkem susserdamist, seda kõrgemaks kerkib kala hind.

Eks see joonistamine maksude vältimiseks käib, kuid ajalehes kirjutati, et keskkonnainspektsioon sai septembrist endale kriminaaluurimise õigused. Nüüd saavad nad ju kalavedajaid otse maanteel kontrollida. Susserdajal otse teel kratist kinni võtta ja selle ära lõpetada.
 

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadandrei andrejevarved soovikkalapüükKeskkonnainspektsioonoü kalavarapeipsi järv
Samal teemal
KLAVANI DEBÜÜT LIVERPOOLIS
Sisuturundus
KIREV ELU
aasta euroopa parlamendis
VÄRSKE MAAELU NUMBER
KRIITIKAT PÄLVINUD REGULA OST
20. AUGUSTI LAPSED
torm väinamerel
torm väinamerel
Päevakava
Homme14:00
29JuuliOtseülekanne Viljandi Folgilt: Dasta-e-Azada Afganistanist>
Homme18:00
29JuuliOtseülekanne Viljandi Folgilt: Lidija Dokuzoviči Trio Horvaatiast>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Aarne Saluveer

57

Aarne Saluveer

dirigent

Vive Tolli, 88

graafik

Ando Kiviberg, 47

muinsuskaitsja, pärimusmuusik ja Viljandi linnapea

Juku-Kalle Raid, 42

ajakirjanik ja luuletaja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE