Tallinna Ülikool tõrjub akadeemilise korruptsiooni süüdistusi ning kõrgkooli teadusprorektori Katrin Niglase kinnitusel oli soomekeelse doktoritöö Eestis kaitsmise põhiliseks põhjuseks polnud mitte selle kehv tase, vaid töö nõustajaks olnud Tampere Ülikooli professori tööleasumine Tallinna.
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas kinnitab, et 17. septembri Sirbis ilmunud artiklist alguse saanud arutelu Tuire Jankko doktoritöö taseme üle põhinevad valedel väidetel.
«Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorinõukogu, doktoritööde kaitsmiskomisjoni ning Tuire Jankko doktoritööd hinnanud oponente ei süüdistata mitte ainult ebaprofessionaalsuses, mis väljendub võimetuses vahet teha teadusel ja «koduloolisel ümberjutustusel», vaid ka «akadeemilises korruptsioonis», mis väljendub Strandbergi sõnul kraadide jagamises kollegiaalse vastutuleku alusel.
Selliste väidete esitamine meedias enne kaitsmisprotseduuri ja kaitsmistulemuste selgumist oleks eetilises mõttes küsitav isegi juhul, kui aluseks olevad tõendid usaldusväärsed näiks,» kinnitas Niglas. Teadusprorektori kinnitusel ei seostu doktoritöö taset meedias kritiseerinud ekspertide ja teadlaste teadustöö kasvatusteadustega.
«Seega seatakse süüdistusi põhjendades doktoritöö juhendamise ja kaitsmisega otseselt seotud ning kolmest ülikoolist pärit seitsme Soome ja Eesti tunnustatud kasvatusteadlase hinnangud kaalukausile valdkonnaväliste teadlaste ajakirjanikele avaldatud arvamustega, andes justkui iseenesest mõistetavalt suurema kaalu ja usaldusväärsuse viimastele,» tõdes Niglas.
Ta lisas, et kui süüdistuste argumentatsiooni hoolega lugeda, siis selgub, et põhiosas hindavad eksperdid midagi muud kui väitekirjana esitatud doktoritööd. «Suurem osa Sirbis avaldatud artiklist on pühendatud kaitsmisele pääsemise eelduseks olevatele publikatsioonidele ja nendega seotud kirjandusviidetele, kusjuures jääb arusaamatuks, kas Sirbis viidatud ekspert on monograafiana esitatud doktoritööd üldse lugenud või võrdsustab toodud artiklid doktoritöö ja monograafiaga,» tõi ta näite.
Niglase kinnitusel eristab Tallinna Ülikooli doktoriõpingute ja doktoritööde kaitsmise eeskiri kaht liiki doktoritöid: artikliväitekirjad ning monograafiad, mille puhul teaduspublikatsioonidele esitatavad formaalsed nõuded oluliselt erinevad.
Monograafia puhul nagu Tuire Jankko väitekiri nõutakse vähemalt kolm doktoritöö tulemustega seotud teaduspublikatsiooni, sh vähemalt üks artikkel, mis vastab ETISe klassifikaatorile 1.1., 1.2. või 3.1. ja mis ei ole vanem kui viis aastat alates doktoritöö kaitsmisele esitamise kuupäevast. Need nõuded on Tuire Jankkol kõrgkooli kinnitusel täidetud.
«Ülikooli väitekirjade seerias ilmunud monograafiana esitatud doktoritöö sisulist kvaliteeti hinnatakse mitte kaitsmisele pääsemiseks vajalike publikatsioonide, vaid monograafia ja kaitsmiskoosolekul toimuva akadeemilise väitluse põhjal. Kuueliikmeline kaitsmiskomisjon, mille koosseisu kuulus ka rahvusvaheliselt tunnustatud Soome kasvatusteadlane professor Tero Autio, hindas 21. novembril toimunud kaitsmiskoosolekul Tuire Jankko töö üksmeelselt nõuetele vastavaks.
Niglase kinnitusel pole akadeemilises korruptsioonis süüdistajad esitanud mingeid argumente. Ka on jäetud mainimata Tallinna Ülikooli poolt esitatud põhjendusi soomekeelse ja Soomele keskenduva töö Tallinna Ülikoolis kaitsmise tagamaade kohta. «Need põhjendused on seotud kõnealuse doktoritöö nõustajaks olnud Tampere Ülikooli professori tööleasumisega Tallinna Ülikoolis kolm aastat tagasi,» selgitas Niglas.
Ta lisas, et TLÜ on võtnud sihiks suurendada doktorantide mobiilsust nii ülikoolist välja kui ka ülikooli sisse, kuna potentsiaalselt on selline rahvusvahelistumine ja vahetu kogemuste jagamine rikastav nii organisatsioonile kui doktoriõppe üliõpilastele. «Eeskätt toimub selline doktorantide liikumine seoses juhendajate-nõustajate akadeemilise mobiilsusega või (kaas)juhendajate leidmisega välisülikoolidest,» toonitas teadusprorektor.
Niglase sõnul on ajakirjanduslikule arutlusele tuginedes Sirbis tehtud järeldus, et ju ei oldud Soomes lihtsalt nõus viidatud tööd kaitsma lubama ning koolkondlike konfliktide vms vältimiseks tuldi tööd kaitsma Eestisse. «Sellise oletuse kohatust näitab tõsiasi, et ligikaudu kaks aastat tagasi, kui tehti vastastikune otsus Tuire Jankko ületulekust Tallinna Ülikooli, oli töö alles kirjutamisel ning ei oleks seetõttu pääsenud kaitsmisele ei Soomes ega Eestis,» sõnas Niglas.
«Samas, kaks aastat tagasi ei osanud meie ülikool vastuvõtuotsust tehes piisavalt analüüsida, milliseid küsimusi Eestis soome keeles kaitstav töö võib tekitada, kuid doktoritööde kaitsmise reeglitega siin vastuolu ei ole,» tõdeb ta.