Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/05/23/593434t1hbc14.jpg)
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis kurvastas, et lõppeval aastal on vähenenud inimeste julgus avalikult oma arvamust avaldada ning kõlama jäävad vaid «õiged» arusaamised ühiskonnas toimuvast.
Karis sõnas, et aasta on olnud väga kirju nii üldpoliitiliselt kui kõrgharidusmaastikul. «Silma on jäänud suur soov muutusi teha,» lausus ta. Samas märkis ta, et iga muutuse sisseviimine tekitab alguses vastumeelsust.
Samuti on Karise sõnul aastat ilmestanud veebruaris vastu võetud uus Tartu Ülikooli seadus, mis mõjutas kõvasti nii seda kui järgnevaidki aastaid. «Rektorina on mul heameel, et Tartu Ülikool on üks vähestest Ida-Euroopa kõrgkoolidest, kes jõudnud maailma juhtivate ülikoolide hulka.»
Karis märkis aga, et teda kurvastab viimasel ajal, et avalik debatt on hääbumas. «Inimesed ei julge enam avalikult oma arvamust avaldada – kui vaadata kasvõi Postimehe veergusid, siis räägivad ikka needsamad tuttavad nimed. Aga inimesi on meil ju üle miljoni, nende seas tarku, andekaid inimesi on märksa rohkem. Aga nemad eelistavad oma arvamuse kas enda teada jätta või avavad vaid sõprade ringile,» sõnas Karis. «Avalikku dialoogi enam ei ole,» kahetses Karis, sest tema hinnangul aitab asjade selgeks rääkimine alati paremate tulemusteni.
Tema hinnangul on asjatult tekkinud arusaam, justkui oleks teistsugune arvamus vale arvamus. «Usaldamatust, vastandumist, isegi kurjust ja pahatahtlikkust on rohkem tekkinud.»
Seetõttu soovis Karis uuelt aastalt eelkõige enam julgust oma arvamust, ka teistsugust, välja öelda. «Kindlasti on igaühel omad unistused, soovin, et need täide läheks,» märkis ta.