/nginx/o/2008/03/24/28310t1h3896.jpg)
Kuigi peaminister Andrus Ansip teatas kolmapäeval riigikogus, et valitsus ei kavatse loobuda 1. aprilli pensionitõusust, pole üha kehvemaks muutuvas eelarveseisus pensionide külmutamine enam sugugi välistatud.
Kevadise pensionitõusu kohal kumisevad häirekellad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval pommitas opositsioon riigikogu infotunnis pensioniküsimustega nii Ansipit kui rahandusminister Ivari Padarit. Küsijad osutasid sellele, et koalitsioon on lubanud peagi välja tulla järjekordse lisaeelarvega, mis kärbib riigi tänavusi kulutusi viie kuni kaheksa miljardi krooni võrra. «Pensionitõusu vähendamine peaks olema küll see kõige viimane, mille arvelt riik kulutusi kokku hoidma hakkab. Kokkuhoiukohti on teisigi,» oli Ansip mõnevõrra ebalev, kui keskerakondlane Aavo Sarapuu tahtis teada, kas eakad võivad pensionitõusu tulekus ikka kindlad olla.
Seepeale küsis rahvaliitlane Mai Treial üle, kas pensionikärped siis tulevad või ei tule. «Ei,» vastas valitsusjuht.
Novembri algul, kui valitsusliidus hakati ääri-veeri rääkima pensionikasvu ärajätmisest, oli Ansip väga resoluutne. «Reformierakond pole sellega kindlasti nõus. Pensionärid võivad olla rahulikud,» lausus peaminister kahe ja poole kuu eest.
Tollal polnud aga riigi rahalised väljavaated nii masendavad kui nüüd. Lubatu kohaselt peaksid vanaduspensionid aprillis kerkima keskmiselt 14 protsenti, mis nõuab 2009. aasta eelarvest 2,5 miljardit krooni.
Padar oli pensionidest kõneldes ettevaatlik. «Probleemid, mis meie ees seisavad, on märksa suuremad ja laiemad, kui on nii suur ja nii paljusid inimesi puudutav kuluartikkel nagu pension,» rääkis rahandusminister. «On selge, et valitsus peab leidma lahendusi, kuidas keerulisest majandusolukorrast välja tulla.»
Padari väitel peab valitsus kõik tulevased eelarvepoliitilised otsused langetama konsensuslikult. Lähiaeg näitab, millised need valikud olema saavad, lisas ta.
Mitu Isamaa ja Res Publica Liidu liidrit on leidnud, et karjuvas rahapuuduses on pensionide külmutamine möödapääsmatu. Võimupoliitikud teavad samas hästi, mida nii jõhker samm endaga kaasa toob.
See on selge vesi opositsiooni veskile, kes saab pensioniteemat oma valimiskampaanias rakendada. Pensionärid on aga valimiskastide juures mõjuvõimas jõud. Ka eeldab pensionitõusu vähendamine või ärajätmine seadusemuudatusi.