Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Komisjon andis riigikogu eetikakoodeksile rohelise tule

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andres Anvelt. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Täna pärastlõunal koos käinud parlamendi korruptsioonikomisjon toetas riigikogule eetikakoodeksi loomist. Millal juhend valmib, on aga teadmata, sest puuduvad reeglid, kuidas sellist dokumenti koostama peaks.

Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Andres Anvelt ütles, et komisjoni arutelu kujunes tulisemaks selles punktis, mida eetikakoodeksi all üleüldse mõelda tuleks. «Vaidlused lahenesid, kui me saime aru, et see saab olla ainult positiivne käitumisjuhend,» sõnas Anvelt. Viimane tähendab, et ei hakata looma paragrahvidest koosnevat reeglistikku, vaid paberile pannakse positiivsed soovitused eetiliseks käitumiseks.

Keevaliseks kujunenud arutelu lõppes kõigi fraktsioonide esindajate üksmeeles. «Komisjon otsustas, et toetab kindlasti eetikakoodeksi loomist Eesti riigikogule. Küll aga möönsime, et see ei saa olla üleöö võetud kuskilt läänest ja tõlgitud eesti keelde,» sõnas Anvelt.

Maailmas on eetikakoodeksitest nii häid kui halbu näiteid, viimaste kilda kuulub muu hulgas europarlamendi värske koodeks, mis on liiga deklaratiivne ja liikmete jaoks piirav. «Ma hakkame nüüd tutvuma lähinaabrite koodeksitega, et saada mõistlikke ideid,» sõnas ta.

Anvelti sõnul ei pannud komisjon paika, mida eetikakoodeks reguleerima hakkab, küll aga saab üks põhipunkte tõenäoliselt olema riigikogu liikme ausus oma majandushuvide avalikustamisel.

Komisjoni esimehe sõnul võiks koodeks minna ka märksa kaugemale. «Mina näen käitumisjuhendi taga ka head tava, kuidas suhtuda teise erakonda kuuluvasse kolleegi, käituda meedias ja riigikogu saalis. Me küll arvame, et see on igale inimesele emapiimaga kaasa antud, aga tihti tuleb tõdeda, et poliitikud lähevad üle võlli,» sõnas Anvelt.

Kuigi riigikogu eetikakoodeksi idee autoriks on MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, hakkavad dokumenti koostama fraktsioonid ise. Ametliku käigu eetikakoodeksile saab anda riigikogu juhatus pärast seda, kui kõik fraktsioonid on teatanud enda nõusolekust kaasa lüüa. Praegu on Anvelti andmetel oma «jah»-sõna öelnud IRL ja Sotsiaaldemokraatlik erakond.

«Edasi on maitseküsimus - kas koodeksit hakkab looma fraktsioonide esindajatest koosnev «tarkade klubi» või pannakse see mõne komisjoni õlgadele,» nentis Anvelt.

Kummalgi juhul ei tasu avalikkusel oodata koodeksi kiiret valmimist. «See, et me seda teed minema hakkame, on hea, aga ei maksa loota, et see tuleb lühike tee. Siin peavad 101 inimest jõudma samadele standarditele – see on keeruline ja võtab aega,» ennustas ta.

Tagasi üles