Varstu keskkooli direktor Maido Mändmets kirjutas, et hariduse vallas tundub põhjast vaadates, et riigi äärealadel «raisatakse» ressursse, mis «õiglaselt» peaks kuuluma neile. Äärealadel sündinutele tundub aga «õiglane», et ka neil on mingidki «inimõigused».
Sõnades väljendab ministeerium soovi eriilmeliste gümnaasiumite järele, kuid rahastamises ja mängureeglites igaks juhuks eeldab (üksikute eranditega), et kogu Eesti sarnaneb Tallinnale, Tartule ja nende lähiümbrusele.
Et kõikjal on toimiv ühistransport, asfalteeritud teed, piisav asustustihedus jne.
Eeldame, et kõik inimesed tahavad konkureerida. Et kõik õpilased vajavad akadeemilist (loe – riigieksamitega mõõdetavat) haridust. Et kõik gümnasistid tahavad ülikoolis õpinguid jätkata. Et kõik koolid peavad sarnanema Treffnerile.
Millised on gümnaasiumi eesmärgid? Vastus küsimusele on uuringutega välja selgitamata.
Ministeerium on meelevaldselt võtnud seisukoha, et gümnaasiumi eesmärk on kõrgkooliks ettevalmistamine.
Aga piirivalvurid, politseinikud, kaitseväelased, päästeametnikud, iluteenindajad, med-õed....? Neil kõigil on õppimise/töötamise eelduseks keskhariduse olemasolu.
Millised on ühiskonna ootused gümnaasiumile? Olles ühe kogukonna liige, siis ma tajun, millised on kogukonna ootused koolile. Ministeerium võtab vastutuse teada, millised on kõikide kogukondade (ühiskonna) ootused gümnaasiumile.
Gümnaasium peab pakkuma valikuid. Peabki. Kuidas ministeerium teab, millised on õpilaste valikud?
Valikute pakkumine sõltub ainult ministeeriumipoolsest rahastamisest. Nii põhikoolis kui gümnaasiumis on rahastamise reeglid kehtestanud ministeerium. Vähe õpilasi tähendab vähe raha. Järelikult ka vähem valikuid.
Õpilaste arv sõltub ikkagi potentsiaalselt olemasolevate õpilaste arvust. Tallinnas on õpilasi rohkem. Hiiumaal või Võrumaal on neid täpselt nii palju, kui neid on.
Tekib küsimus, kas (kool) gümnaasium on õpilasele? Või on kool õpetajale (et tagada piisav koormus)? Minu nägemuses peab kool olema õpilasele.
Ministeerium leiab, et väike kool ei taga (heale) õpetajale koormust - järelikult peab kool olema suur.
Uue õppekavaga on nii muusika- kui kunstiõpetuses kaks kohustuslikku kursust. Viis paralleeli korda 3 aastat korda kaks kursust tuleb kokku 30 tundi nädalakoormust. See tähendab 1,35-1,65 ametikohta. Ei jaga, kuidas kolm või viis paralleeli lahendavad kõik koormusega seotud probleemid.
Õpilasele on vaja konkurente... Kõik inimesed ei soovi pidevalt konkureerida. Tänapäeval, kui õpilane veedab suure osa vabast ajast internetis, ei oma üldse tähtsust, kas tema füüsikaalane vestluskaaslane on tema klassivend või on väitluskaaslane hoopis teiseltpoolt maakera.
Ministeerium on viimased kümme aastat teinud kõik endast oleneva, et väiksemates koolides saaksid õpetajad vähem palka. Õpetaja annab ikka tunni, kas tal on klassis 24 või 36 õpilast. Ministeerium annab aga sellele koolile, kus on 36 õpilast, 1,5 korda rohkem palgavahendeid.
Kui muuseum/teater asub pealinnas, siis peaks kõigile neile koolidele, mis asuvad pealinnast x km kaugusel, andma toetusraha bussiga x km läbimiseks, et saada pealinnaga võrdsetesse oludesse.
Mõistliku kaugusega ligipääs gümnaasiumile.... Millise seadusega on määratletud «mõistlik kaugus»? Hetkel veab kolm bussiringi (igaüks kestusega 1 tund) maagümnaasiumisse õpilasi. Kas «mõistlik kaugus» on 1,5 tundi hommikul ja sama palju õhtul?
Soome äärealadel (400 km Helsinkist) on reegel, et õpilase koolipäev (koduuksest koduukseni) ei tohi olla pikem kui töölise tööpäev (8 tundi). Meil kujuneks õpilase koormus siis 11-tunniseks (8 tundi koolis ja 3 tundi bussis).
Milline ametnik oleks nõus 11- tunnise tööpäevaga ja sellele järgnevate tundidega õppetundideks ettevalmistamiseks? Meile meeldib juhtida teiste elu. Aga enda?
Laborikomplektid ei seisaks kasutult, kui me ei eraldaks põhikooli gümnaasiumist.
Õpetaja palga vähendamise tingib ainult pearahasüsteem. Kui riik/ministeerium rahastaks kohustuslikku õppekava, siis poleks probleeme. Viimased kümme aastat on õpilasterohked omavalitsused võitjad.
Ja maapiirkonnad? Ükski õpilane pole süüdi, et ta sündis omavalitsusse, mis asub suurlinnadest ja tõmbekeskustest eemal. Eesti pearahasüsteem aga leiab, et riigi äärealadel sündinuna oled sa riigile tülikas koorem. Keegi, keda tuleb vedada, aidata, toetada.
Õiglustunne... Kõik sõltub, kummaltpoolt «Emajõge» vaadatakse. Põhjast tundub, et riigi äärealadel «raisatakse» ressursse, mis «õiglaselt» peaks kuuluma neile. Äärealadel sündinutele tundub «õiglane», et ka neil on mingidki «inimõigused».
«Hariduse kvaliteet»... Hetkel võimuloleva ministri käest uurisin selle mõiste sisu. Ta oli pikalt vait ja siis ütles, et selle tunneb kõhutundega ära.
Kõik Eestimaa koolijuhid ootavad pikisilmi selle mõiste definitsiooni. Kas «kvaliteetne haridus» = «kõrged riigieksami tulemused»? Või «kvaliteetne haridus» = hea esinemisoskus, loovus, ettevõtlikkus? Või = hooliv suhtumine kaaskodanikesse, meeskonnatöö oskus?
Sünnijärgselt saadi aadlikuks. Kas ka tänapäeval?