Keskkonnainspektsioon registreeris möödunud aastal kolm ja pool tuhat keskkonnaalast rikkumist.
Aastaga registreeriti üle 3500 keskkonnarikkumise
19. jaanuar 2009, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsioon registreeris 2008. aastal kokku 3585 rikkumist, vahendas keskkonnainspektsiooni pressiesindaja.
Rikkumiste eest määrati trahve 1993 isikule kogusummas 4,4 miljonit krooni. Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati 2,8 miljonit krooni.
2007. aastaga võrreldes üldine rikkumiste arv ja trahvitud isikute arv mõnevõrra vähenesid. 2007. aastal oli kokku 3825 rikkumist ja trahviti 2210 isikut. Seevastu trahvisumma suurenes aastaga 4,3 miljonilt 4,4 miljonile kroonile.
Valdkondade lõikes registreeriti 2008. aastal enim ehk 1822 rikkumist kalapüügivaldkonnas. Jäätmekäitlusnõuete rikkumisi fikseeriti 485 korral. Kolmandal kohal oli ranna ja kaldakaitse valdkond ning neljandal metsavaldkond, kus seadust rikuti vastavalt 316 ja 275 korral.
Kui kalapüügi-, jäätmekäitluse ja metsavaldkonnas rikkumiste arv 2007. aastaga võrreldes pisut vähenes, siis ranna ja kaldakaitses seaduserikkumiste arv suurenes 116 võrra, mis tõi valdkonna esmakordselt rikkumiste esikolmikusse.
Kalapüügivaldkonnas on endiselt suurimaks probleemiks ebaseaduslikult püügile asetatud, ilma nõutava märgistuse ja tähistuseta püügivahendid.
Jäätmevaldkonnas on enamlevinud rikkumisteks jäätmete ladestamine selleks mitteettenähtud kohta, jäätmete vale käitlemine ning jäätmete käitlemine ilma vastavat luba või litsentsi omamata.
Ranna ja kaldakaitse nõuete rikkumiste puhul on enamjaolt tegemist mootorsõidukiga piiranguvööndis sõitmisega.
Maakondade lõikes registreeriti enim ehk 735 rikkumist Harjumaal. Järgnesid Tartu-, Pärnu- ja Viljandimaa vastavalt 619, 424 ja 302 rikkumisega. Kõigi nimetatud maakondade rikkumiste hulgas on suur osakaal kalapüügirikkumistel.