Arengukava järgi peaks valmivas Kuressaare lennubaasis olema ööpäevaringne valmisolek 2013. aastaks, kuid täismehitatuse saavutamine võib lükkuda kaugemasse tulevikku, sest pilootide koolitamiseks puudub raha.
Kuressaare lennubaasi valmisolek nihkub kaugemasse tulevikku
22. jaanuar 2012, 23:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveamet on rajamas Kuressaarde taristut, et tagada kohapeal ühe kopteri ööpäevaringne valmisolek. Valmisolekut arendatakse eelkõige merepiiri valvamise tõhustamise eesmärgil ja selle kõrvalt ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks.
Valvekompleks peaks prognoosi kohaselt valmima järgmisel aastal ja selle maksumuseks on planeeritud 2,5 miljonit eurot. Projekti rahastamist toetab Euroopa Liidu Välispiirifond.
«Seoses lendurite ettevalmistusega, mis on äärmiselt aeganõudev ja väga kallis protsess, saab Kuressaares esmalt sisse viia osalise valmisoleku,» seletas politsei- ja piirivalveameti lennusalga juht Kalmer Sütt. «Selleks on meil vaja värvata ja välja koolitada vähemalt kolm pilooti.»
Kas värbamisega saab alustada 2012. aastal, seda veel ei tea. See sõltub koolitusrahadest ning ilma vajalike koolitusrahadeta ei ole Süti sõnul mõtet ka värvata.
«Lisaks Tallinnale ka Kuressaare baasis täisvõimsuse saavutamiseks on meie vajadus pilootide osas lisaks tänasele veel 11 pilooti,» kinnitas Sütt. «11 lisapilooti on meil vaja selleks, et Kuressaares oleks võimalik sisse seada 24/7 teenistus. See eeldab ka neljanda kopteri soetamist.»
Kopteripilootide koolitust ei tehta Eestis. Tegemist on tüübikoolitusega, mille koha määrab tüübi omanik ehk AW valmistajatehas. Esimese kümne piloodi koolitus oli kopterite hangete hinna sees, ülejäänud pilootide koolitus on politsei- ja piirivalveameti kanda.
«Enamik lennusalga isikkoosseisu koolitusi toimub välisriikides, mis tingib oluliselt suured koolituskulud võrreldes teiste valdkondadega,» rääkis Sütt. «Peab arvestama, et juba ainuüksi olemasolevate pilootide pädevuste hoidmiseks kulub koolituseelarvest märkimisväärne summa.»
Lennusalga arendamise põhimõtted on kinnitatud 2007. aastal, mil eelarvesituatsioon oli võrreldes tänasega tunduvalt optimistlikum.
«Hetkel oleme hakanud nimetatud dokumenti üle vaatama ja ka eesmärke ümber sõnastama,» rääkis Sütt. «Näiteks on tänaseks juba reaalsuseks saanud see, et kavandatud püsimehitatusega Tartu baasi asemel on välja ehitatud maandumis- ja seisuplatsid Värskas ja Narvas. Ümber tuleb vaadata ka Kuressaares täismehitatuse saavutamise tähtaeg, mis arvestades tänast rahalist situatsiooni on natuke liiga optimistlik.»
Sütt kinnitas, et Kuressaare baasi valmimise hetkest hakatakse seda ka sihtotstarbeliselt kasutama. Kindlasti hakatakse seal baseeruma, aga baseerumise intensiivsus sõltub esialgu olemasolevast võimekusest ning võimalike riskide hindamise koosmõjust. Samm-sammult plaanitakse liikuda baasi alalise mehitatuse suunas.
Ta seletas, et Kuressaare baasi loomise eesmärgiks on lühendada sündmuskohale jõudmise aega. Olukorda, kus väljakutse peale oleks korraga ühest baasist vaja välja lennata kahel kopteril, esineb väga harva.
«Seega ei ole planeeritudki tekitada Tallinnasse võimekust hoida ööpäevaringses valmiduses kahte meeskonda korraga, see on liiga kallis ning sellest tõusev tulu ei kaalu kindlasti vajalikke kulutusi üles,» rääkis Sütt. «Kui tegu on aga meile ette teada ja planeeritud lendudega, siis meil tavaliselt kahe kopteri korraga õhku tõstmisega probleeme ei teki.»
Piirivalvekopteritest on tänase seisuga korralises 300-lennutunni hoolduses ES-PWC. Kõik ülejäänud kopterid on töökorras. Plaanipärast ES-PWC hooldust tehakse lennusalgas ning loodetakse valmis saada järgmise nädala jooksul.