Analüüsis soovitatakse PPA-le suurt koondamist

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

Parlamendi õiguskomisjonis täna arutlusele tulevas sisejulgeoleku valdkonna juhtimise analüüsis soovitatakse politsei- ja piirivalveametis (PPA) kaotada 154 ametikohta.


Siseministeeriumi tellimusel küsitles konsultatsioonifirma Ernst&Young 140 politsei, piirivalve ja siseministeeriumi juhtkonda kuuluvat inimest, kelle räägitu põhjal valminud analüüs on kriitiline eelkõige ühendameti suhtes, mille vastutus ja osalus info liikumisel olevat ebaselge.

Analüüsi põhjal dubleeritakse ühendametis suuresti juba prefektuuride täidetavaid funktsioone. Samuti on ebaefektiivsed PPA tugiteenused – ühendametis finants- ja personalivaldkonnas töötavate ametnike hulk on analüüsi järgi teiste riigiasutustega võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Seda isegi siis, kui arvestada, et ühend­ametis töötab üle 5800 ametniku.

Analüüsis soovitatakse üldse ära kaotada PPA koordinatsioonibüroo, mille osa töötajaid võiks saata siseministeeriumisse. Praeguse tööjõudlusega ei jätku ministeeriumil endal jõudu tegeleda julgeolekupoliitika planeerimise ja analüüsiga, leiab Ernst&Young. «Siseministeeriumi osakondades puuduvad analüütikute ametikohad,» tõdetakse analüüsis.

Seetõttu piirduvad ministeeriumi üleanded vaid päevapoliitiliste õigusaktidega seonduvaga ja sisejulgeoleku valdkondlik analüüs toimub tegelikult PPAs, kus sellega tegeleb koos prefektuuridega ligi 60 ametnikku. Nii on tekkinud täiesti vastupidine olukord põhimõttele, et poliitikat tehakse ministeeriumis ja seda viiakse ellu ametis.

PPA tugipersonal on erinevates üksustes dubleeritud, prefektuurid saavad peakontorist koordinatsioonibüroolt ja valdkondade osakondadest vastandlikke ülesandeid – need on vaid paar näidet Ernst&Youngi etteheidetest.

Analüüsis soovitatakse pärast koordinatsioonibüroode tegevuse lõpetamist delegeerida kontroll otseselt vastutavatele juhtidele. Kõige suuremad etteheited ongi analüüsis koordinatsioonibüroole, kus on jäetud ametlikele kirjadele kas üldse vastamata või on märkimisväärselt ületatud ettenähtud tähtaegu.

Nii näiteks on ette tulnud, et prefektuurides tekkis erakorralisi probleeme seoses tehnika käigushoidmisega, kuid koordinatsioonibüroost ei saadud küsimusele vastust isegi poole aastaga.

Konsultatsioonifirma analüüsis leitakse, et liiga suur on ka politsei personalitöötajate arv. Et viia see teiste riigiasutuste keskmisele tasemele – 113 töötajat ühe personalitöötaja kohta –, tuleks personaliosakondades kaotada 18 töökohta.

Suurem koondamine ähvardab analüüsi järgi dokumendihalduse bürood, mille töötajate arvu soovitatakse vähendada kuni 60 protsenti ehk 68 inimese võrra.

Samas soovitatakse analüüsis võtta tööle üks peadirektori asetäitja, kes hakkaks tegelema prefektuuride teemaga. Samamoodi soovitab Ernst&Young võtta siseministeeriumis julgeolekualale tööle neli asekantslerit – varade, sisejulgeoleku, migratsiooni ja piirivalve ning päästeala asekantslerid. Praegu on neist olemas vaid halduse ja sisejulgeoleku asekantslerite kohad.

Soovitused

•    Personalibüroo – kaotada 18 ametikohta (kokkuhoid 459 489 eurot aastas)
•    Finantsbüroo – kaotada 12 ametikohta (306 326 eurot)
•    Dokumendihaldusbüroo – kaotada 68 ametikohta (1 735 850 eurot)
•    Prefektuuride koordinatsioonibürood – kaotada 37 ametikohta (944 367 eurot)
•    PPA koordinatsioonibüroo – kaotada 19 ametikohta (485 020 eurot)
•    Juurde võtta üks peadirektori asetäitja (lisakulu 49 640 eurot)
•    Juurde võtta üks peadirektori asetäitja nõunik (lisakulu 25 530 eurot)
•    Juurde võtta teenuseanalüütikuid (10 ametikohta, lisakulu 255 270 eurot aastas)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles