Narkoparuniks tembeldatud eestlane pisteti 9 kuuks Soome vanglasse

Foto: SCANPIX

ETV saade «Pealtnägija» tõi vaatajate ette loo lihtsast eesti mehest Neeme Lauritsast, kes istus üheksa kuud süütult Soomes vanglas, tehti meedias ja kohtus rahvusvahelise narkoäri organisaatoriks ning jäi ilma naisest ja töökohast.

39-aastane Laurits on Märjamaal oma emakodus tagasi olnud täpselt kolm nädalat. Üheksa kuud istus mees Soomes vanglas. Et vastata küsimusele, miks ja kuidas ta painavasse narkosaagasse sattus ja lõpuks koju lasti, tuleb tagasi minna möödunud aasta kevadesse, vahendab ERR Uudised.

Politsei koduväravas

Narkoparuniks tembeldatud maamees meenutas, et mullu 26. aprilli hommikul hakkas ta lapsega parasjagu kooli minema, kui koduvärava taha ilmusid politseinikud, kes ütlesid, et ta on rahvusvaheliselt tagaotsitav narkokurjategija, käskisid asjad kokku panna ja Tallinna sõita.

Need oli erariides inspektorid keskkriminaalpolitseist, näpus Soome kolleegide tagaotsimispalve Märjamaa mehe fotoga. Nende jutt oli lühike – Soome võimud kahtlustavad eestlast viie kilo hašiši veos Helsingisse sama aasta veebruaris. Seejuures, kahel ja poolel napil real, kus oli jutt soomlaste kahtlusest, ei maalitud mehest pilti kui lihtsast narkokullerist, kes meelemürki üle lahe vedas, vaid rekkajuhina töötanud Neemet nimetati lausa narkoveo organisaatoriks.

«Üllatus oli. Ma polnud juba viis aastat Soomes käinudki,» ütles Laurits. «Siin istusime rahulikult bussi peale. Nad olid kõik sõbralikud politseinikud ja rääkisid, et kui ongi mingi eksitus, et siis tulen paari päeva pärast tagasi.»

Kohtuprotsess oli lühike

Ometi seisis ta päev hiljem Tallinnas juba kohtu ees. Et Soome riik oli Lauritsa nimele välja andnud Euroopa vahistamismääruse, oli protsess rutiinselt lühike. Kohtunik otsustas Lauritsa vahistada ning kümme päeva hiljem naaberriigile välja anda. Viimasega oli nõus ka kahtlusalune ise.

«Olin ise nõus sellega, sest politsei ütleski niimoodi, et kui oled nõus, siis saad vähemalt, kui asi ongi vale, paari päeva pärast Soomest tagasi,» selgitas ta. Vastasel korral tulnuks tal istuda mitu kuud Tallinnas arestimajas ning seejärel oleks ta niikuinii Soomele üle antud.

Vahepeal oli infot müstilise narkoveo kohta juurde tilkunud. Kahtluste järgi oli Neeme korraldanud Soome kaks hašišivedu 7. ja 15. veebruaril, millest viimase toll Helsingi sadamas paljastas ja kolm narkovedajat kinni pidas. Kuigi Neeme raius, et ta oli neil päevil rekkajuhina tööl hoopis Rootsis ja Saksamaal ega tea asjast midagi, see uurijaid ei huvitanud.

«Ei, neil (politseinikel – toim.) ei olnud selle vastu mingit huvi. Nad ütlesid, et neid see ei huvita üldsegi ja lähed Soome, selgitad seal,» rääkis ta.

Eesti prokurörile ja kohtunikule Neeme kergekäelist Soomele välja andmist ette heita ei saa, sest sisuliselt on Euroopa vahistamismäärus sundvise, millele vastu vaielda on pea võimatu.

Telefoninumber sai saatuslikuks

Harju maakohtu esinaine Helve Särgava selgitas, et kui näiteks Soome või mõne teise riigi kohtunik on Euroopa vahistamismääruse välja andnud, siis Eesti kohtunik ei saa oma välismaist kolleegi umbusaldada.

Miks on lihtne maamees rahvusvahelise narkoveo organisaatoriks tembeldatud, selgus mullu mai alguses, kui 13-aastase tütre isa Soome toodi ja uurijad peamise asitõendi  justkui trumpkaardi lauale lõid. Uurijad väitsid talle, et kolmelt kinnipeetult leiti tema telefoninumber ning neil on alusta kahtlustada, et Laurits ongi grupeeringu juht.

Et tegu on ühe võtmetõendiga protsessis, siis tasub märkida, et kolmel juba veebruaris narkoveo eest Helsingis tabatud eestlasel oli telefoni salvestatud mobiilinumber, mille omanikuks oli pandud ühel «ülevaatuse Neeme», teisel «ÜV Neeme» ja kolmandal lihtsalt «Neeme». Kuna Neeme Laurits töötas 2010. aasta novembrini klienditeenindajana Tallinnas Peterburgi maanteel autode tehnilise ülevaatuse punktis, uskus mees, et mõistatus – miks tema 14 aastat vana ja täiesti avalik number võõrastest taskutelefonidest leiti – on lihtsalt lahendatav.

Kuid politseinikud seda ei uskunud. «Vaidlesid kogu aeg vastu, et ära valeta meile ja tunnista üles, et sina organiseerisid selle asja,» meenutas ta. Veel enam, kui uurijad lõid letti nelja vahi alla võetud kahtlusaluse fotod, tunnistas Neeme ausalt, et on kahega neist varem tööpostil tõepoolest kohtunud, kuid nimepidi mehi ei tunne.

«Nad on käinud seal ülevaatusel, jah. Rohkem mul küll nendega mingeid kontakte pole olnud,» rõhutas Laurits.

Teine tõend, mida uurijad Märjamaa mehe vastu välja käisid, oli ühe narkomuula ütlused. Viie kilo hašišiga tabatud eestlane Alvar tunnistas ülekuulamistel, et sai narkoveo tööotsa oma lihaselt onult Aimarilt. Onu Aimar olevat talle aga rääkinud, et tema ülemus on omakorda keegi Neeme-nimeline mees, kes tegelevat autode ülevaatusega.

Piisas ühe narkomuula tunnistustest

«Pealtnägija» käes olevatest ülekuulamisprotokollidest selgub, et narkomuul Alvar oli ka ainuke, kes üldse midagi Neeme vastu tunnistas. Ülejäänud väitsid, et nad kas ei tea teda üldse või käisid tema juures kunagi auto ülevaatust tegemas.

Veelgi enam, üks kahtlusalustest, Aimar, tunnistas üles, et tema tõesti pakkus oma sugulasele räpast tööotsa, ent Neemest kui narkoparunist ei tea ta miskit. Aimar kirjeldas juba mais avameelselt, kuidas talle tegi ettepaneku hašiš Soome vedada hoopis üks teine Märjamaa mees – Marek, kes aga samal ajal rahulikult kodumaal ringi jalutas.

Laurits oli valmis oma süütust isegi valedetektoriga tõestama, kuid politseinikud ütlesid, et nemad sellega ei tegele. «Esimesel ülekuulamisel öeldigi ära, et sa võid ju ajada, mis juttu tahad, kuid meie ju usume niimoodi, et sina oled see narkoparun,» lisas ta.

16. juunil mõistis Soome kohus teiste kõrval Neeme narkoveos süüdi ning karistas teda kahe aasta ja nelja kuu pikkuse reaalse vangistusega, hoolimata selgetest vasturääkivustest toimikus.

«Toimikus oligi ainult, et kolmel oli salvestatud minu telefoninumber ja siis see muul, kes väidab, et ma olen narkomaffia boss ja muud mitte midagi. Polnud ühtegi kõnet, ei kontakte, mitte midagi /.../ Minu kõnesid oli fikseeritud neli kuud ja nelja kuu jooksul polnud nende isikutega mingeid kontakte olnud. Seda nagu kohus üldsegi ei arvestanud,» oli Laurits nördinud.

Teda hämmastas, et ehkki teda peeti narkobossiks, ei otsitud tema maja läbi ega tehtud muid toiminguid. «Mitte midagi ei uuritud. Lihtsalt oligi kohtusse minek, oligi prokuröri arvamus, et ma olen boss ja ongi kõik. /.../ Kohtus näed esimest korda inimesi üldse näost näkku ja siis öeldakse, et ma olen nende sõber,» rääkis ta.

Narkomuul: Neeme Lauritsa nime käskisid öelda uurijad

Peale selle, et kohtuotsus edasi kaevati, panid Neeme ja ta ema käed tööle ning kirjutasid õigluse jaluleseadmiseks kellele ja kuhu iganes võimalik nii Eestis kui Soomes. Ta pöördus Eesti justiitsministri poole, Eesti esindustesse Soomes, Soome justiitsministri poole, kuid kõikjalt tuli negatiivne vastus. «Eestlased ütlesid, et nende asi ei ole Soome kohtuasju kritiseerida ja Soomest tuli samamoodi, et kui Soome kohus on sellise otsuse teinud, ju see siis õige on. Keegi nagu abi midagi ei pakkunud või ei hakanud midagi täiendavalt uurima,» rääkis mees.

Muu hulgas nõudis Laurits selgust, miks pole senini vahistatud ja Soome kohtu ette toodud tegelikku narkoparunit. Meest, kellega Neeme segamini aeti. Jutt käib Marekist, keda peatunnistaja Aimar nimetas juba mais tegelikuks kuriteo organisaatoriks. Kui Marek aasta lõpus viimaks Soome toodi, anti ta narkoveo eest küll kohtu alla, kuid Neemet vabaks ikkagi ei lastud. «Tema ja minu süüdistus on täpselt üks ja sama,» rõhutas Laurits.

Kui selle aasta 10. jaanuaril astus Neeme Soomes ringkonnakohtu ette, ei olnud tal aimugi, millega see lõppeb. Üllatav kannapööre toimus hetkel, kui kohtu ette astus Neemet ainsana narkoveo juhiks nimetanud Alvar. Too keeldus kohtu ees küsimustele vastamast, kuid ütles, et Neeme Lauritsa nime käskisid tal öelda uurijad.

«See oli nagu jumala kingitus. /.../ Kui ta hakkas seda rääkima, siis ma mõtlesin kohe, et ta ütleb selle välja, et ta on minu vastu valetanud,» meenutas Laurits otsustavat hetke.

Hoolimata kõigest nõudis prokurör Neeme süüdimõistmist. Kuna protsess venis, ei jõudnud kohus oma otsust samal õhtul ette lugeda ja süüalused kupatati vanglasse tagasi. Aga järgmisel päeval tuli Soome ametnik, kes palus Lauritsal asjad kokku pakkida – kohus oli langetanud otsuse ta vabaks lasta.

Üleelatust tekkinud šokk oli sedavõrd suur, et alles nädal hiljem jõudis talle kohale, et ta on tagasi kodus. Ometi pole saaga Neeme Lauritsa jaoks läbi. Tänaseni ei ole ilmunud kohtuotsust, mis ütleks selge sõnaga, miks mees kolm nädalat tagasi ikkagi vabastati. Kas mees mõisteti õigeks või määrati talle lihtsalt lühem karistus?

Helsingi prokurör Jouni Peräinen ütles, et ringkonnakohus ei ole seda lugu veel sisuliselt lahendanud. Millal ringkonnakohtu otsus tuleb, pole veel teada.

Neeme Laurits on siiski optimistlik ning usub, et teise astme kohus langetab tema suhtes positiivse otsuse.