Põlva haigla ülemarst Margit Rikka rääkis, et kui on tingimata vaja külma ilmaga laps välja viia, siis tuleks tema nägu katta riidega ja määrida rasvase kreemiga. Mitte mingil juhul ei tohi last kelgule panna, sest seal seisab ta paigal ja saab kergemini külma.
Rikka rääkis, et tavaliselt jõuavad külmunud inimesed haiglasse liiga hilja. Näiteks on varvaste külmumise puhul küll alguses valus, aga mingis staadiumis kaob valu ära ja inimene ei teadvusta endale, et varbad on külmunud.
«Kui ta seejärel avastab, et varbad ei tööta, on nad juba sellised, et asi lõppeb varvaste amputeerimisega,» rääkis ta. «On olnud juhtumeid, kui on isegi labajalg amputeeritud.» Rikka sõnul on sellisel juhul enamasti tegemist siiski asotsiaalsete inimestega.
Arst tõi välja, et probleemiks on ühelt poolt ülekütmine, kuid teisalt ka alakütmine. Osa inimesi kütab üle, millega seoses tekivad tulekahjud.
«Tulekahjuga seoses on vaja väljas olla ja siis tekivad külmumised,» rääkis ta. «Aga mõned inimesed jätavad ülekütmise hirmus ahjud korralikult kütmata ja pigem külmetavad püsivalt ja, kui on veel mingeid lisapõhjuseid, miks jalgadel on verevarustuse häired, siis on oht täiesti olemas.»
Rikka rääkis, et lapsega võib tungival vajadusel külmaga välja minna küll, kuid see tuleb hoolikalt läbi mõelda. Näiteks ei ole mõistlik last viia lasteaeda kelguga vedades, sest kelgus olles seisab laps paigal ja külmetab.
«Kui pole võimalust autoga viia, siis võiks viia enda süles. Nii sa näed kogu aeg, mis lapsega on. Ja loomulikult on hea, kui midagi on lapse näo ette pandud,» rääkis ta. «Teine võimalus on lasta lapsel liigutada. Kui ta ise kõnnib, siis veri liigub.»
Rikka rääkis, et kui ilmtingimata on vaja väikese lapsega välja minna, siis võiks näole tõmmata rasvast kreemi, mis kaitseb. Mitte mingil juhul ei tohiks kasutada niisutavaid kreeme, mis on veesisaldusega.
«Välja minnes tuleks riietuda kihiliselt,» rääkis ta. «Sõrmkindad võiksid all olla ja labakindad peal. Riided ei tohi pigistada, sest kui riided on kitsad, siis on see verevarustuse häire ja külmetumise oht on suurem.»
Kui inimene on juba külmetunud, siis ei tohi Rikka sõnul kindlasti järgida vana soovitust ja lumega nahka hõõruda, sest naha pind on külmetumisest juba niigi kahjustatud. Nii võib saada tugevaid pindmisi vigastusi.
«Pigem tuleks kuivas soojas toas vahetada riided ära, lasta tasakesti üles soojeneda,» ütles ta. Isegi sauna ei soovitata minna. «Külmakahjustus on samasugune nagu kuumakahjustus, mistõttu aitab ka põletussalv. Kui on nahal juba villid, siis peaks minema arstile näitama.»
Külma saanud inimesele tuleks anda sooja jooki, kuid mitte mingil juhul alkoholi, mis on ülessoojenemisel pigem ohtlik.
Kui alajahtumine on selline, et kraadiklaas näitab alla 35 või 34 kraadi, siis oleks Rikka sõnul mõistlik kutsuda kiirabi, sest üles soojeneval inimesel on kogu organismi töö häiritud ja oht rütmihäreteks on väga tugev. See võib aga kurvalt lõppeda, kui inimesel on varasemalt olnud mingisuguseid kroonilisi haigusi või südameprobleeme.