Vanglast hoidumine Galojani vangistust ei pikenda

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harku vangla
Harku vangla Foto: Liis Treimann

Raha raiskamises süüdi mõistetud Anna-Maria Galojani vanglast eemalehoidmine tema vangistusaega ei pikenda ega karistust suurenda.

Kohus on Galojanile määranud liitkaristusena ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuleks tal ära kanda viis kuud. Ülejäänud aasta ja viis kuud tuleb tal kanda tingimisi nelja-aastase katseajaga. Et täna aga naine ettenähtud ajal vanglasse ei ilmunud, tekib küsimus, kas see tähendab tema tingimisi vangistuse osa muutumist samuti reaalseks.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder kinnitas, et vanglast eemalehoidmine automaatselt Galojani tingimisi vanglakaristust täitmisele ei pööra.

«Tingimisi karistuse täitmisele pööramine tuleb kõne alla pärast reaalse vangistuse ärakandmist,» sõnas Põder. Seda kaalutakse siis, kui isik on katseajal toime pannud uusi kuritegusid või rikkunud muid tingimisi vabastamise tingimusi, nagu näiteks käitumiskontrolli reegleid.

Karistust selle eest, kui inimene vabatahtlikult oma karistust kandma ei asu, pole karistusseadustikus ette nähtudki. Seaduse paragrahv 329, mis puudutab karistuse kandmisest kõrvalehoidmist, käib vaid juhtumite kohta, kui juba vanglas olnud isikut lubatakse ajutiselt kinnipidamisasutusest lahkuda ning ta hoidub karistuse kandmise jätkamisest. Sama paragrahvi alusel saab karistada ka väärteo eest määratud rahatrahvi või aresti ja kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse või lisakaristuse täitmata jätmisel. Selle eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles