Saare maavalitsuse vastused

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?

Gümnaasiumivõrk korraldada ümber pikemajaliselt, eeldades, et praegu õpinguid alustanud, saaksid ka selle kooli lõpetada.

Maapiirkondade, maakonnakeskuste ja suuremate linnade koolid asuvad kõik väga erinevas keskkonnas ning seega ei saa valikud olla kõikjal ühesugused ega ka ühesuguse ajaga elluviidavad.

Puhaste gümnaasiumide loomine Saare maakonda ei ole momendil otstarbekas. Ümberkorralduse (ka sulgemise) otsuse sisu ja ajalise tempo valikul peab arvestama kohalikke erinevaid olusid.

Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

Kooli omandivormist ei sõltu hariduse kvaliteet. Olukorras, kus puudub teave riigigümnaasiumi toimimise põhimõtetest oleme seisukohal, et gümnaasiumi pidaja peaks olema kohalik omavalitsus.

Kui on täpsustunud planeeritavate riigigümnaasiumite ja omavalitsuste vahelised vastastikused õigused ja kohustused, siis oleme valmis selle küsimuse vastuse arutelu juurde tagasi pöörduma.

Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

Riiklikul tasemel õppekohtade jaotus üld- ja kutsehariduse vahel ei ole vajalik.

Tuleviku tööjõuturu jaoks, kus on oluline innovaatilisus ja uute tehnoloogiate tundmine, on väga tähtis elanikkonna üldine haridustase, mis toetaks pidevat täiend- ja ümberõpet ning võimaldaks püsida konkuretsivõimeline ja kohaneda vastavalt muutustele.

Arvestades Eesti hariduse tänast taset ja arenguid võrdluses muu maailmaga ning tuleviku tööjõuturu arengusuundi, on määrava tähtsusega laialdase ja tugeva üldkeskhariduse ja sellel põhineva kutse- või rakenduskõrghariduse võimaluste senisest suurem tagamine.

Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

Lävendi küsimuse rakendamine saab olla piirkonniti erinev, kuid sama tasandiga lävendi määramine ei ole mõistlik.

Kui lävendi aluseks võetakse lõputunnistuse keskmine hinne, siis see vähendab kindlasti gümnasistide arvu, kuid võib samas piirata oluliselt noorte võimalikke valikuid tulevikus.

Samas on teada, et kõikide võimed ei avane veel põhikooli lõpuklassis. Eelkõige poiste huvides oleks vajalik paindlikum suhtumine.

Samas oleks oluline sõnastada mingid miinimumnõuded, mis on aluseks gümnaasiumisse astumisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles