Ida-Viru maavalitsuse vastused

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?

Arvame, et olemasolev ebaefektiivne gümnaasiumivõrk tuleb ümber korraldada lähema 3 õppeaasta jooksul. Kiiremini tegutsedes võib küll olemasoleva võrgustiku lammutada, kuid uue ülesehitamine ei pruugi õnnestuda.

Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

Meie arvates võib tulevikus gümnaasiumide pidajaks olla riik – see tagab kõigile õppeasutustele võrdsed võimalused arenguks ning ühtlustab nende taset piirkonniti.

Kohalik omavalitsus saab toetada oma õppureid näiteks stipendiumide maksmise või õpilaskodus elamise kulude tasumise toetamisega. Riiklikult peab sel juhul toetama ja korraldama koolibusside liiklemist.

Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

Riigi tasemel õppekohtade jaotus üld- ja kutsekeskhariduse vahel lihtsustab küll rahaliste jm vahendite suunamist, kuid mõjub eeldatavalt ahistavalt asjaosalistele.

Esimestel aastatel ei pea riigi tasemel õppekohti jaotama, kuid tulevikus ei saa seda välistada.

Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

Lävend õppimaasumiseks gümnaasiumisse ei saa olla kõikjal ühesugune - juba olemasolevad kindla tugevama õppesuunaga gümnaasiumid (näit Nõo gümnaasium, Inglise kolledž, Prantsuse lütseum, Kunstigümnaasium jt) peavad saama oma õpilasi ikka enda kehtestatud lävendi põhiselt valida.

Need koolid, kellele niisugune võimalus antakse, peavad olema kindlaksmääratud ja ametlikult kinnitatud.

Teistesse gümnaasiumidesse astumiseks peab aga kehtima ühesugune, riiklikult kehtestatud lävend.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles