Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?
Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamine peaks reeglina toimuma järk-järgult, klasside kaupa, sest lastel on õigustatud ootus oma kool lõpetada.
Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?
Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamine peaks reeglina toimuma järk-järgult, klasside kaupa, sest lastel on õigustatud ootus oma kool lõpetada.
Erandiks võivad olla juhud, kui lapsed, lapsevanemad ja teised huvipooled lepivad kokku teisiti.
Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?
Küsimus gümnaasiumite pidajast ei ole seotud vaid haridus- ja koolikorraldusega. Samamoodi on see seotud omavalitsuste haldusvõimekuse ja palju muuga. Tugevate omavalitsuste puhul võiks gümnaasiumi pidaja olla omavalitsus.
Teiseks on oluline, et koos korrastatud gümnaasiumivõrgule lõpliku üleminekuga luuakse kõigis jätkavates koolides konkurentsivõimeline ja kaasaegne õpikeskkond ning viiakse ellu ka teised hea hariduse eesmärkideks olevad põhimõtted, korrastatakse taristu ja korraldatakse transport.
Selleks on vajalik riigi toetus.
Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?
Kindel ja pikemaajalisem õppekohtade jaotus üld- ja kutsehariduse vahel ei ole otstarbekas. Võimalik peab olema paindlikkus ja valikute mitmekesisus vastavalt nii riigis kui regioonis kujunevatele olukordadele ja arengutele.
Samuti ei tohi kaduda õpilaste võimalused valida erinevaid haridustee mudeleid.
Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
Kogu riigis ei tohiks gümnaasiumi lävend erinevates koolimudelites ühesugune olla.