Lääne-Viru maavalitsuse vastused

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamiseks tuleb kõigepealt põhjalikult ettevalmistuda, sh põhjendada ja/või reguleerida seaduse muudatustega, esitada üleriigiliselt selged reeglid kooli tulemuste hindamiseks, kvaliteedinõuded ja rahastamismudel uutes tingimustes, anda selgust valdadele, peredele ja noortele ümberkorraldusega kaasnevate küsimuste, sh transpordi, majutuse, ülalpidamise lahendamise osas.

2012. aastalõpuks on vaja saada kogu info ümberkorralduste ettevalmistamiseks kohtadel, et 2013.aasta alguses saaks otsused juba teha ning alates 2013. aastaseptembrist toimuks õpilaste vastuvõtt uute reeglite alusel.

Ümberkorraldused saaks läbi viidud 3-5 aasta jooksul, sõltuvalt regiooni eripärast.

Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

Gümnaasiumide pidajaküsimust ei saa otsustada praeguse info põhjal.

Kõneldud on ainult koolide arvust ja õpilaste arvust, kuid gümnaasiumiõpilase ja kooli ülalpidamisega seonduvad veel paljud muud küsimused.

Kooli pidaja määratlemine peaks olema seotud läbirääkimistega tänaste pidajatega ja piirkondlike eripäradega.

Tagasiminek riigi alluvusse ei ole otstarbekas, silmas pidades meie maakonna senist praktikat Vaeküla kooli näitel.

Valiku tegemise eelduseks on selgelt määratletud uued tingimused gümnaasiumide ülalpidamiseks. Kumbagi varianti ei saa välistada, peaks olema võimalus nii riigi- kui munitsipaalgümnaasiumi pidamiseks, oma koht on ka erakoolidel.

Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

Riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsehariduse vahel ei pea otstarbekaks, vähemalt praegustes tingimustes.

Õpilastel peab olema võimalus leida peale põhikooli lõpetamist vastavalt oma huvidele ja õpimotivatsioonile kool.

Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

Õpilaste vastuvõtuks gümnaasiumi näen ühe võimalusena riigi poolt antud lävendit miinimumi osas, kuid igal koolil vastavalt õppesuundadele ja eripärale oma lävend.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles