Regionaalministri Siim Kiisleri sõnul oli Eesti Rahva Muuseumi ehitamine plaanitud rahastada regionaalarengu fondist ja nüüd on küsimus, milliseid objekte ja investeeringuid sellest fondist ERMi asemel rahastatakse, kuigi neid projekte, mis jäid algselt joone alla, keelab seadust enne lõplikku heakskiidu saamist tutvustamast.
«Meil on terve rida selliseid projekte, millele seni pole raha jätkunud, kuid mis kindlasti seda väärivad,» sõnas Kiisler.
Ta tõstis esile Pauluse kirik ja tähetorni edasi arendamise Tartus, veesuusakeskuse Põltsamaal, Toila sadama, Pärnu jahtklubi, Noblessneri valukoda ja Korsi talumuuseumi.
«Eks tuleb need projektid nüüd üle vaadata ning kiiresti käima panna, et jõuaks perioodi lõpuks valmis,» selgitas Kiisler.
Küll aga ei saa Kiisler praegu täpselt välja öelda, millised objektid on nimekirja tipus, sest seadus ei luba nimekirja koos projektikirjelduste ja summadega enne rahastamisotsust avaldada.
«Nimetatud projektid on mõned näited piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist,» selgitas minister.
Ministri sõnul on regionaaltoetuste nö manageerija Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning EAS on taotlusvoorus need taotlused läbi vaadatud ja hinnanud.
Piirkondade konkurentsivõime programmis on 14 sellist projekti, mis on põhimõtteliselt saanud heakskiidu, kuid seni pole neile rahastust jätkunud, on jäänud nö joone alla.
«Nende projektidega tulebki nüüd edasi minna – vaatame üle, mis seis nendega on, kas on reaalne ära teha 2015 lõpuks ja muud küsimused,» sõnas Kiisler.
Valitsus kinnitas 2009. aasta 5. märtsil üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide investeeringute kava, milles oli kokku seitse projekti ja eelarveks 972 574 300 krooni (umbes 62 miljonit eurot).
Toona otsustati, et toetust saavad Eesti Rahva Muuseum (maksimaalne toetuse summa 500 miljonit krooni), Tehvandi staadion (59,5 miljonit krooni), Meremuuseumi Lennusadam (144,5 miljonit krooni), Kuressaare kindlus (51 miljonit), Tallinna Teletorn (86,6 miljonit krooni), Kohtla kaevanduspark-muuseum (50,9 miljonit) ja teaduskeskus AHHAA maja ehitamine (80 miljonit krooni).
Maksimaalne toetus tähendab, et kui ehitushange läheb odavamaks, siis toetussumma võib väheneda ja kokku hoitud raha arvelt võib rahastada veel mõnda projekti.