7. veebruaril vanglasse mitte ilmunud Anna-Maria Galojan peeti Londonis kinni.
Londonis peeti kinni tagaotsitav Anna-Maria Galojan
14. veebruar 2012, 21:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv kinnitas Postimehele, et Interpolilt tulnud teate kohaselt on Galojan Londonis kinni peetud.
Edasiste sammude kohta ei osanud Talv praegu veel midagi öelda.
Vastavalt kohtumäärusele pidanuks Galojan tulema vanglasse viie kuu pikkust vangistust kandma hiljemalt 7. veebruari hommikul kella 10ks, kuid seda ta ei teinud. Galojan ei ole esitanud kohtule ka taotlust vangistusaja alguse edasilükkamiseks. Seejärel taotles Tallinna vangla Galojani sundtoomist, kuid politseinikel teda Galojani väidetavast elukohast leida ei õnnestunud.
Harju maakohus kuulutas esmalt möödunud nädala reede ennelõunal Galojani Tallinna vangla taotlusel siseriiklikult tagaotsitavaks. Seejärel pöördus keskkriminaalpolitsei riigiprokuratuuri taotlusega Galojan rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada.
Riigiprokurör Eve Oleski sõnul pidas riigiprokuratuur vajalikuks Galojani suhtes Euroopa vahistamismääruse väljastamist ning vastavasisuline seisukoht edastati justiitsministeeriumi. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul väljastaski justiitsministeerium reede pärastlõunal Galojani kohta Euroopa vahistamismääruse.
Galojan on meediale teada andnud, et viibib Londonis, on palganud end kaitsma uued advokaadid ega kavatse vanglasse tulla.
Galojani süüdimõistmine ja talle määratud osaliselt reaalne vangistus jõustus lõplikult 18. jaanuaril, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonikaebust menetlusse.
Galojani süüasjas esitas riigikohtule kassatsioonikaebuse tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kelle hinnangul olid alama astme kohtud rikkunud Galojani süüasja lahendamisel menetlusnorme ning riigikohus pidanuks eelnevad süüdimõistvad otsused tühistama ja saatma süüasja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.
Tallinna ringkonnakohus jättis 17. oktoobril avaldatud otsusega jõusse Galojani süüdimõistmise ja talle määratud osaliselt reaalse vanglakaristuse, küll aga suurendas kannatanu kasuks temalt väljamõistetavat rahasummat. Kui Harju maakohus oli Galojanilt mõistnud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine kasuks välja vaid kahjusumma põhiosa ehk 47 950 eurot, siis ringkonnakohus leidis, et Galojan peab tasuma MTÜ-le sellelt ka viivised ehk 17 650 eurot. Muus osas jättis ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse muutmata.
Harju maakohus mõistis mullu 5. mail Anna-Maria Galojani süüdi omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning määras talle osaliselt reaalse vanglakaristuse. Kohus mõistis Galojanile liitkaristuseks ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse, millest kohe kandmisele kuulub viis kuud, ülejäänud aga tingimisi nelja-aastase katseajaga. Lisakaristusena ei tohi Galojan kolme aasta vältel kuuluda juriidiliste isikute juhtorganitesse. Eesti Euroopa Liikumise kasuks mõistis kohus Galojanilt välja 47 956 eurot.
Aprilli keskel toimunud kohtuvaidluste käigus nõudis Põhja ringkonnaprokuratuuri toonane vanemprokurör Kristel Siitam-Nyiri Galojanile kaheaastast reaalset vangistust. Ühtlasi taotles prokurör, et kohus mõistaks Galojanilt välja kuriteoga tekitatud kahju kogu ulatuses ehk 63 784 eurot. Galojani kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar leidis aga, et kohus peaks Galojani õigeks mõistma.
8. märtsil alanud protsessil ei tunnistanud Galojan end süüdi. Galojan eitas süüd nii dokumendi võltsimises kui suures ulatuses omastamises. Ühtlasi täpsustas ta, et ei olnud mittetulundusühingu juhatuse ainus liige ning prokuröri vastav väide on ebatäpne.
Siitam-Nyiri hinnangul on Galojani süü tõendatud. Prokurör luges süüdistust avades ette kõik 15 kuriteoepisoodi, millest nähtub, et Galojan kulutas vaid kolme kuuga ligi 900 000 krooni ulatuses MTÜ raha. Süüdistusest nähtub, et sajad tuhanded kroonid kulusid peamiselt hinnaliste riiete, reisimise, ilusalongiteenuste ja ehete peale.
Siitam-Nyiri sõnul on Galojani süüasjas kogutud tõendeid seitsme köite jagu, muuhulgas on tõendite hulgas Galojani kirjalik tunnistus MTÜ nõukogule, kus ta võttis omaks 700 000 krooni liigse kulutamise ja lubas selle kahes osas tagasi maksta.
Galojani kaitsja, vandeadvokaat Sven Sillar tõi esile, et igal äriühingul esineb vaieldavaid kulutusi ja reeglina tuleb sellised vaidlused läbida tsiviilkohtus.
Eeluurimisel kogutud andmetel pani Galojan seaduserikkumised toime ajavahemikul 2007. aasta juunist, kui ta oli saanud MTÜ Eesti Euroopa Liikumine juhatuse liikmeks, kuni septembrini.
Uurimisandmetel kasutas Galojan ära ligipääsu MTÜ rahalistele vahenditele ja omastas kokku üle 900 000 krooni. Nii kasutas ta MTÜ pangakaarti oma isiklike ostude eest tasumiseks, samuti andis korraldusi oma arvete tasumiseks või esitas kuluaruandeid, kus näitas, nagu oleks kulutuse teinud MTÜ heaks, kuigi tegelikult nii see ei olnud. Kuluaruannete alusel lasi ta summad endale hüvitada, tuvastas uurimine.
Kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite järgi tasus Galojan MTÜ raha eest näiteks riiete, ehete, hinnaliste aksessuaaride ja jalatsite eest, samuti käis ilusalongis ja reisil. Muuhulgas ostis ta MTÜ vahendite arvel ka hulgaliselt kinkekaarte, mille ise erinevates kauplustes ära kasutas, selgus uurimisel.
Menetlusandmetel ulatus kahju kokku 930 743 kroonini, millest 125 000 krooni on juba 2007. aastal hüvitatud.