Sellenädalase streigilainega on avalikkuses tõstatatud mitmeid küsimusi, kes tohivad streikida, kui kaua ning millistel eesmärkidel. Näiteks, kas teehooldajad, energeetikud ja raudteelased võivad streikida või on nende ülesanne tagada elutähtsa teenuse toimimine.
Riiklik lepitaja Henn Pärn tõdeb, et poliitilistel eesmärkidel streikimine on Eestis lihtsalt reguleerimata ja hall ala, aga selle raames kollektiivse töötüli lahendamise seadusest tulenevate võtete kasutamine, nagu näiteks toetusstreik, on küsitav.
Ametiühingute keskliidu streigiga esitatud nõudmised (töötukassa tüli lahendamine, ettepanekud kollektiivlepinguseadusesse ning omal soovil lahkunud töötajatele töötukassa hüvitise maksmine) on aga puhtalt poliitilised.
«See teeb asja keeruliseks. Eriti tingimustes, kus poliitilisele streigile korraldatakse toetusstreike, mille mõiste tuleneb aga kollektiivse töötüli lahendamise seadusest. Poliitilisele streigile kogu selle küsimustiku ülevõtmine töötülide seadusest on väga kunstlik ja tekitab kindlasti probleeme,» tõdes riiklik lepitaja.
Kuigi Eesti on ühinenud rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsiooniga, millele tuginedes võis ametiühingute keskliit küll ka poliitilise streigi välja kuulutada, on see Pärna sõnul kahtlasevõitu.
«Meil on probleeme olnud ametnike streigiõiguse piiramisega, selle eest oleme saanud rahvusvaheliselt märkusi ja meid on kohustatud ses osas seadusi muutma. Kuid meil ei ole olnud ei nõudmisi ega isegi diskussiooni ühiskonnas selle üle, et seadusandlust peaks poliitilise streigi osas muutma või tegema. Õigusriigis on see väga küsitav,» märkis Pärn.
Nimelt reguleerib Eestis streikimist ainult kollektiivse töötüli lahendamise seadus, mis näeb streikimist ette töötajate ja tööandja vahel tekkinud lahkarvamust töökeskkonnast tulenevalt, ehk kollektiivlepinguga sätestatud töötingimuste osas. Selle seaduse järgi tohib streikida juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka riikliku lepitaja vahendusel.
Toetusstreiki korraldatakse omakorda streikivate töötajate toetuseks ning enne seda lepitusmenetlust läbima ei pea, sest toetusstreikijatel tööandjaga töötüli ei ole. Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva.
Toetusstreik või tööluus?
Põhjuseks, miks riik pole poliitilist streiki seadustes reguleerinud, peab Henn Pärn muuhulgas vabariigi algusaega, mil riik oli veel habras ning kardeti meeleolusid Ida-Virumaal.
Henn Pärn ei andnud hinnangut ametiühingute nõudmistele, vaid hoiatas, et seaduses reguleerimata alal toetusstreikide korraldamine tekitab probleeme ettevõtetele. «Mul oleks väga kahju, kui ettevõtetes, kus tekivad toetusstreikide tõttu konkreetsed kahjud, asub tööandja käsitlema seda kui tööluusi,» viitas Pärn sellele, et tööandjad on väga hästi seadustega kursis ning teavad oma õigusi. «Seda segadust ei oska ma ausalt öeldes ette kujutadagi, see on mu puhtinimlik mure.»
«Toetusstreik reeglina peaks olema vähem halvav kui põhistreik. Aga praegune olukord on selline, et põhistreigi kuulutab välja ametiühingute keskliit, kus on inimesi umbes 15-17, siis toetama asub neid transpordi ametiühing, kus on tuhanded inimesed,» pidas Pärn imelikuks.
«See, et poliitilisele streigile, mida korraldab üks mittetulundusühing ehk ametiühingute keskliit, korraldavad töötajad toetusstreiki, on väga kunstlik kujundus ja ma arvan, et see tekitab väga palju õigussegadust. Kui tööandjad pöörduvad minu poole, et kokku leppida miinimumnõuded elutähtsates valdkondades – olgu see siis energeetika või transport – siis minul ei ole seal õiguslikku alust sellesse sekkuda,» selgitas ta ka oma dilemmat.
Elutähtsad valdkonnad reguleerimata
Siit tuleneb veel teinegi õiguslik tühimik – nimelt peaks seaduse järgi panema valitsus paika elutähtsad valdkonnad, kus streikijad peavad miinimumteenuse tagama. See on aga siiamaani tegemata. «See on väga delikaatne küsimus,» tõdes Pärn.
«Praegu meil on üpris hästi eriolukorra seaduses reguleeritud need valdkonnad, aga kollektiivse töötüli lahendamise seadusega seoses on need valdkonnad määratlemata. Nii et oleme elanud väga heas ajas – meil pole seda siiani vaja läinud,» tõdes Pärn.
Praegu, mil seda paika pandud ei ole, siis soovitab Pärn lihtsalt tööandjatel ja töövõtjatel hästi läbi saada ja töötajatel mõista, et toetusstreik ei ole põhistreik ning peab olema vastav nende nõudmistega, mida põhistreikija on välja kuulutanud. Pärn soovitab streikijatel ja tööandjatel lähtuda sellest, et nad peavad ka pärast streiki elama.
Küll aga lükkab sotsiaalministeerium oma kodulehel ümber eksiarvamuse, nagu tohiks streikida vaid ametiühingute liikmed. «Streikimine ja toetusstreigi korraldamine ei ole ainult ametiühingu õigus. Kui streigiks või toetusstreigiks vajalikud toimingud on korrektselt teostatud, on ka ühingutesse mitte kuuluvatel töötajatel õigus neid aktsioone korraldada.»
Tööandja ei tohi keelata töötajatel streikimist või toetusstreigis osalemist, samuti on keelatud hiljem streikijate osas sanktsioone rakendada.
Taliga: EAKL käitus heauskselt
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga nõustus, et Eestis kehtiv kollektiivse töötüli lahendamise seadus käsitleb vaid klassikalisi töötülisid ametiühingu ja tööandja vahel ning sel nädalal toimuv streik klassikaline ei ole, sest valitsus ei ole ametiühingute keskliidule tööandja. «Mis aga ei tähenda, nagu oleks selliste aktsioonide korraldamine keelatud või välistatud,» märkis Taliga.
Tema sõnul tuleb lähtuda rahvusvahelisest tööõigusest, sealhulgas nii Eestis ratifitseeritud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest kui Euroopa Nõukogu parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartast. «Seega streigimõistest selle laiemas tähenduses, mis hõlmab töötajate organiseeritud keeldumist tavapäraste tööülesannete täitmisest, väljendamaks oma protesti või rahulolematust sealhulgas valitsuse poliitikaga.»
«ILO rõhutab, et töötajate huvide all ei saa mõista üksnes soovi saavutada paremaid töötingimusi või edendada tööhõivet. Streigiõiguse legitiimne eesmärk on ka töötajate õigus taotleda nende huve ja ettepanekuid arvestavaid lahendusi tööõiguse, sotsiaalkaitse jm tööeluga seonduvates küsimustes, mis neid otseselt puudutavad,» selgitas Taliga seekordse streigi aluseid.
«Ja kuigi kollektiivse töötüli lahendamise seadus seda otseselt ei reguleeri, käitus ametiühingute keskliit heauskselt ja järgis võimalikult maksimaalselt nimetatud seaduses sätestatud protseduurilisi reegleid, nagu etteteatamistähtaeg, streiginõuete esitamine jne,» sõnas Taliga.
Ta lisas, et EAKL streik on täiesti seaduslik ka kollektiivse töötüli lahendamise seaduse tähenduses seetõttu, et see streik ei ole suunatud kohtu tegevuse mõjutamiseks, järgneb riigikogus luhtunud läbirääkimistele ja kompromissi otsingutele ning kuulutati välja kooskõlas kollektiivse töötüli lahendamise seaduse tingimustele. Samuti toetab streik kollektiivlepingu seaduse muutmisega seotud nõudeid.
«Ametiühingute Keskliit ei ole kujundanud oma seisukohta, kas streiki, mis väljendab protesti valitsuse töö- ja sotsiaalpoliitika vastu, oleks vaja eraldi seadustesse kirjutada, aga kindlasti on EAKL avatud aruteluks selles küsimuses,» lisas Taliga.