Sihtasutuse Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul annab haridusministeeriumi otsus tõsta järgmisest aastast õpetajate alampalka küll positiivse signaali, kuid õpetajaameti prestiiži see ei paranda.
Noored Kooli: raha anti sinna, kust king kõige enam pigistab
6. märts 2012, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et see palgatõus kindlasti ei rahulda haridustöötajaid,» kommenteeris Kroos nooremõpetajate alampalga tõstmist 608-lt 700-le eurole.
«Samas kui mõelda, kust king kõige rohkem pigistab, siis see ongi just see nooremõpetaja palk. Noorel inimesel, kellel on elus mitmeid valikuid, ongi tihti palk see määrav küsimus, miks ta ühe või teise eluala valib.»
Nooremõpetajad on kõik need pedagoogid, kes on kooli tööle läinud hiljuti. Sageli ollakse nooremõpetaja tasemel mitmeid aastaid ja järgmisele tasemele jõudmiseks tuleb üles näidata initsiatiivi – võtta koolitusi ja läbida hindamine. Sealjuures õpetajad edenemisest palju ei võida, sest tasemete palgavahed on võrdlemisi väikesed.
«Kindlasti on palk väga oluline, aga hästi palju on kinni ka selles, kuidas õpetaja tööst räägitakse ja mis on õpetaja töö väärtus ühiskonna silmis,» ütles Kroos.
«600 või 700 eurot on haritud inimesele selline summa, milles iga euro mängib suurt rolli. Üldises kontekstis ma usun, et see ei ole piisav, et muuta õpetaja elukutse prestiiži ühiskonnas,» leidis ta.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo on öelnud, et suurem palgatõus on võimalik läbi viia siis, kui korrastatakse Eesti koolisüsteem – vähendatakse koolide ja õpetajate arvu.
Kaire Kroosi hinnangul ei tähenda see, et vajadus noorte õpetajate järele kaoks. «Ma prognoosin, et siiski jääb osa piirkondi, kus endiselt on raske õpetajaid leida. Võib-olla tekivad osas koolides ka konkursid, mis on tegelikult vägagi teretulnud,» leidis ta.