Kui riikliku lepitaja nõuniku Raivo Paavo sõnul peab streikija töökohal viibima, siis ametiühingujuhi Harri Taliga kinnitusel pole selleks vajadust.
Kas streikija peab töökohal viibima?
6. märts 2012, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Streikija peab olema töökohal ja seda nii kaua, kui see üritus läbi saab,» ütles riikliku lepitaja nõunik Raivo Paavo. Nõunik selgitas, et streigi puhul peab olema fikseeritud, et inimene on tööl, kuid ta ei tööta ja on ühinenud streikijatega. «Muidu on nii, et mõni käib poes ja teine on niisama kodus,» lisas Paavo. Kui streikija tööle ei tule, siis võib tööandja seda nimetada tööluusiks.
Paavo sõnul ei ole seaduses täpselt kirjas, kas inimene peab streigi ajal tööl olema. Aga ta viitas sellele, et kui inimene ei viibi streigi ajal töökohas, siis võib tööandjal tekkida küsimus, kuidas on garanteeritud, et ta üldse streigib. «See (tööl olemine – toim) on eelkõige töötaja enda turvalisuse huvides, tema tulevikku töökohas ja tööandjaga häid suhteid silmas pidades, et tööandja teaks, kus ta on ja kas ta on streikija või on mööda linna jalutaja,» selgitas nõunik.
Paavo lisas, et küsimus on ka vastutuses. «Kui inimene on võtnud endale vastutuse, et hakkab streikima, siis on imelik, kui istub kodus või jalutab kusagil ringi. See ei ole ju mingi streik,» leidis Paavo.
Eesti ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul seadus seda küsimust ei reguleeri ja ka praktikavariandid on erinevad. «Põhimõtteliselt tasub see asi tööandjaga kokku leppida,» ütles Taliga.
«Kui tööandja on nõus, et inimesed, kes on tööle tulnud ja teatanud, et nad streigivad ja lubab neil töölt lahkuda, siis nad kohapeal olema ei pea. See on puhtalt kokkuleppe küsimus.»
Taliga kinnitas, et seega võib koolidirektor õpetajatega kokku leppida, et kolm päeva streikivad õpetajad nägu üldse näitama tulema ei peagi. «See on ka mõistlik – kui on selge, et 100 protsenti õpetajatest osaleb streigis, on ju tark tegu panna kooliuksed lihtsalt kinni.»
«Teine loogika ütleb, et streikima peaks nagu töökohal ja streik tähendab lihtsalt seda, et ta ei täida oma tööülesanded. Siis tööandjal võib olla tahtmine seda kontrollida, et ta lihtsalt piltlikult öeldes poodi ei lähe või linna peal ei jaluta,» lisas Taliga. Sel juhul peavad streikijad viibima töökohal kogu oma tööaja jooksul. «Siis on neil õigus pidada koosolekut, arutada tööteemasid ja muid küsimusi,» nõustus Taliga.
Streigi ajal toimuval miitingul osalemine peaks aga ka sellisele tööandjale olema mõistetav ning sinna peaks ta töötajaid lubama.