/nginx/o/2012/01/17/916504t1hab8d.jpg)
Riigikogu kantseleis hakkas alates eelmise aasta septembrist kehtima paindlik tööajakorraldus, mille järgi võivad töötajad tulla hiljem tööle, kuid peavad selle võrra kauem koju minemisega viivitama.
Riigikogu kantselei töötajad valivad ise, mis kell tööle tulla
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
17. märts 2012, 23:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme oma töökorraldust paindlikumaks muutnud selliselt, et lubame võimalusel teenistujale tööpäeva alguse ja lõpu kellaaja liikuvust ühe tunni ulatuses,» lausus riigikogu pressisekretär Gunnar Paal. Nii saavad ametnikud vältida hommikuse tipptunni ajal ummikutes istumist ning töölt lahkuda siis, kui liiklus on rahunenud.
«Peame väga oluliseks toetada oma teenistujaid, sealhulgas ka paindlikuma töökorralduse rakendamisega, et leida mõistlik tasakaal tööülesannete täitmise ning perekonna ja lastega seotud kohustuste täitmise vahel,» rääkis Paal.
Paindlikuma tööajakorralduse osas jõustusid muudatused mullu 1. septembril.
«Samas kehtivad endiselt üldised töökorralduse põhimõtted ehk meie teenistujatel on jätkuvalt 40-tunnine kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal,» kinnitas Paal. «Kantselei kõik üksused töötavad tööpäevadel kell 9.00 kuni 18.00, reedeti kella 16.45ni.»
Ta lisas, et on ametikohti, kus tööaja alguse-ja lõpuaja muutmine ei ole võimalik ning et paindliku tööajakorralduse rakendamise eelduseks on riigikogu kvaliteetne teenindamine ning struktuuriüksuste tõrgeteta töökorraldus kogu tööpäeva jooksul.
«Otsustuspädevus on antud struktuuriüksuse juhile, kes kontrollib tööaja kasutust ja kellel on õigus paindlikum tööajakorraldus oma struktuuriüksuses vajaduse korral peatada, lõpetada või selle lubamisest keelduda,» lausus ta. «Paindlik tööajakorraldus riigikogu kantseleis on ennast igati õigustanud.»