Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Rahvaloendus andis väärt õppetunde

Pühapäeval ametlikult lõppenud rahvaloendus andis põhjust rõõmustada loendatute arvu üle, ent loendusel saadud kogemused panevad mõtlema, kas innovatsioon tuleb alati kasuks või mitte.

Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp ütles täna kolmekuist loendusperioodi kokku võttes ajakirjanikele, et andmekogumine oli tehniliselt väga keerukas.

Esimest korda läksid maailma riigid, sealhulgas Eesti, rahvaloendusel e-loenduse ja sülearvutitega varustatud rahvaloendajate teed.

Võrreldes 2000. aasta loendusega mindi välja väiksema, veidi enam kui 2000-liikmelise loendajate meeskonnaga. Kaksteist aastat tagasi oli neid 6000.

Tulemus oli maailma mastaabis imetlustvääriv. E-loendusel esitati kokku üle 880 000 lõpetatud isikuankeedi, mis on hetkel maailma kõrgeim tulemus. Koos loendajate ülesmärgituga on praeguseks laekunud 1 327 278 lõpetatud isikuankeeti ja neid lisandub pidevalt. Ühest küljest laekub uusi loendatuid statistikaametile tagastatavatest enam kui 2300st sülearvutist, teisalt aga lisatakse andmekorrektuuri käigus ka need ankeedid, mis mingil põhjusel täitmise ajal pooleli jäeti.

Uue loendusmeetodi plussina näeb statistikaamet seda, et üles leiti rohkem inimesi. «Mul on niisugune tunne, et e-loendus aitas alakaetust vähendada,» ütles Potisepp. Kas see ka tegelikult nii on, selgub sügiseks, mil valmib loenduse kvaliteedianalüüs.

100 000 puuduolevat isikukoodi

Uuendustele vaatamata ei sujunud kaugeltki kõik probleemideta. Kahe meetodi sümbioos tekitas olukorra, kus ligi 70 000 andmeobjekti ehk aadressi või leibkonda tuli erinevatel põhjustel uuesti üle kontrollida. «Me võime teha esimese järelduse - päris märgatavas osas e-loendusest oli vaja täpsustavat tööd teha,» summeeris peadirektor.

See on ka põhjuseks, miks tegelike numbrite osas valitseb praegu veel suuresti segadus. Loendatute hulgas on arvestuslikult 30 000 – 40 000 topeltankeeti, mis tulenevad valdavalt sellest, et inimesed on e-loendusel teinud mõne vea. Topeltkannete tuvastamiseks tuleb teha pingutusi ja leitud duplikaadid arvestatakse loendatute hulgast hiljem maha. Milliseks rahvaarv kujuneda võib, ei oska praegu keegi ennustada.

«Väga suur probleem oli ka see, et me saime e-loenduselt peaaegu 30 000 isikukoodita ankeeti,» sõnas Potisepp. Koos külastusloendusega ulatub puudu olevate isikukoodide arv 100 000ni. Tihtipeale ei teadnud inimesed oma elukaaslaste või isegi laste isikukoode. Nüüd tuleb need üles leida registrite ja andmebaaside põhjal.

Täpsustamist vajavad ka end välismaal loendanute numbrid. Nimelt oli statistikaameti loendussüsteemis lahendus, et kui välismaal alalisele elanikule mõeldud ankeeti täitnud inimene märkis oma püsielukohaks Eesti, siis sunniviisiliselt tema ankeedi täitmine katkestati. Logi sissekande kohta jäi aga alles ja loendatute tegelik elukoht täpsustatakse järelkontrolli käigus. Neid juhtumeid on üle 4000.

«Soome statistikaamet on minu käest juba küsinud, et kui hästi on eesti rahvaloendusest välja võetav Soomes töötavate eestlaste arv. Ma loodan, et väga hästi,» avaldas Potisepp siiski lootust.

Paberil tehtud rahvaloendusega oleks mitmed neist muredest olemata. «Mul on korra käinud peast läbi, et oleks lihtsam olnud teha internetiloendus ja paberitega loendajad, sest loendajate töös sülearvutitega oli tehnilisi probleeme ja mitte vähe,» ütles Potisepp.

«Samas ma olen uhke rahva üle, kellest kaks kolmandikku loendas ennast internetis. See on maailma kõrgeim tulemus, sellest on hea praegu rääkida rahvusvahelistel foorumitel. See on inspireeriv tulemus.»

Inimesed ootasid loendajaid

Rahvaloenduse välitööde juht Maris Post ütles, et rahvaloendajad said reeglina sooja vastuvõtu osaliseks.

«Inimesed olid sõbralikud. Tihtipeale ei läinud nad kohe kodust ära, kui nad teises külanurgas loendajat liikumas nägid. Pärast loendust pakuti loendajatele komme, mandariine ja õunu, kindlasti pakuti mitmetes kodudes süüa,» summeeris Post.

Loendajatega juhtus ka õnnetusi. 12 korral oli loendajatel probleeme autodega, sageli jäädi maapiirkondades kinni lumehangedesse. Esines ka koerahammustusi, rebenenud püksisääri ja mantlihõlmasid, samuti üks kassihammustus.

Samal ajal, kui 2000 rahvaloendajat on tänasest tööst priid, jätkub statistikaametis andmete analüüs. Selle esmane etapp kestab kuni 16 aprillini ning selle tulemusena saadakse korrastatud isiku- ja aadressiandmed.

Kuni oktoobri lõpuni vältavas teises etapis toimub tunnuste kontroll ja parandamine. Samamoodi eemaldatakse topeltkirjed. Edasi toimub andmetöötlus, mille käigus lisatakse registrite põhjal ankeetidest puudu olevad andmed nagu näiteks andmed noorte õppimise kohta või naise vanus esimese lapse sünni ajal.

Pärast seda on järg analüütikute käes. Lõplikud tulemused rahvastiku paiknemise, soo ja vanuse kohta on teada aasta viimase kuu jooksul, ent avaldatakse järk-järgult 2013. aasta alguses.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
laulusaade
õrritav idanaaber
reporter.ee videod
PALESTIINA TUNNUSTAMINE
viljandi tragöödia järel
Gallup

Kas toetate riigi plaani müüa Estonian Airi enamusosalus Tallinkiga seotud tegelastele?

Küsitluses on osalenud 1998 inimest
arvamusplats
Gamefriik
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Lehte Hainsalu (Sööt)

76

Lehte Hainsalu (Sööt)

kirjanik

Iivo Nei, 83

maletaja

Mart Helme, 65

diplomaat ja poliitik

Maara Vint, 59

graafik

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,794 EUR
GBP
1,27 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 30.10.2014
Postimehe google+ leht