Paljud inimesed leidsid üle aastakümnete taas tee teletorni

Täna avati külastajatele taas Tallinna teletorn, mis meelitas kohale palju inimesi, kes polnud sinna juba aastaid või isegi aastakümneid jalga tõstnud.

Viie aasta eest suletud torniga tuli tööpäevast hoolimata tutvuma suur hulk inimesi. Liftide ees lookles järjekord, sest 21. korruse vaateplatvormile viiv lift lasi end oodata. Üks ootajatest, perega teletorni uudistama tulnud Ly Kirikal, otsustas kohe avapäeval tornis ära käia laste pärast.

«Mulle teletornid üldse meeldivad – kui olen maailmas reisinud, siis olen proovinud igal pool teletornides käia, aga tänane visiit on puhtalt laste pärast,» tunnistas ta. «Nemad on juba suve keskpaigast küsinud, millal torni saab. Neile pakub igasugune tavaraamidest väljas seiklus huvi, et kaugele vaadata, merd ja laevu näha ja ülevalt alla autosid vaadata.»

Ly pakkus, et käis viimati Tallinna teletornis 20 aastat tagasi. «See oli vahva koht. Käisime siin sünnipäeva pidamas – oli ilus ilm, jäätis, kotkteilid,» meenutas ta. «Praegu ootan ma neid välja reklaamitud seeni, mis informatsiooni jagavad, ja lahtine platvorm on kah põnev.»

Kui lift lõpuks saabus, surusid ootajad end kitsasse ruumi. Korraks tekkis külastajatel kahtlus, kas lift nõustub nii palju inimesi korraga üles viima, kuid peale mõningast kõhklust siiski uksed sulgusid. Huvitav on vaadata lifti ekraani, mis näitab, kui kõrgel parasjagu ollakse. Mingil hetkel lähevad kõrvad lukku.

170 meetri kõrgusel asuval 21. korruse vaateplatvormil avaneb selge ilmaga avar panoraam. Kõike aga nagunii ei näe, mistõttu saavad külastajad läbi puutetundlike ekraanide Tallinna vaatamisväärsusi täpsemalt uurida.

«Need on linnavaated, mis toovad lähemale selle, mida palja silmaga ei näe,» ütles Harri Kala. «See on väga huvitav. Kui palja silmaga ei näe, siis vähemalt siit näeb midagi.»

Harri sõnul on tema esimene mulje tornist väga positiivne.

«Kui teha, siis teha ikka midagi kaasaegset,» leidis mees. Tema abikaasa Eha Kala kinnitas, et ka talle torn väga meeldib: «Eriti on vaade Tallinnale ja merele võrratu. Väga šokeeriv oli otse alla vaadata.»

Nimelt on põrandas klaasiga kaetud augud, mille peal saab seista ja kaugel all asuvat maapinda vaadata.

Harri ja Eha meenutasid, et viimati käisid nad teletornis üheksakümnendatel.

«Siin oli kohvik ja olid klaasid, millest osa paistsid läbi ja osa ei paistnud,» seletas Harri. «Välismaa klaasid paistsid hästi läbi, aga ilmselt olid osa katki läinud ja asendatud ja need enam nii hästi läbi ei paistnud. See on mul selgesti meeles.»

Algis Rikkand tunnistas, et alguses ei julgenud ta alla vaatamiseks mõeldud klaasile astuda.

«Alguses oli päris kõhe, varbaotsaga proovisin, aga nüüd on julgus tagasi tulnud,» naeris ta.

Rikkand rääkis, et viibib teletronis esimest korda. «Mulje on väga hea,» kinnitas ta.

22. korrusel on avatud kohvik. Seal kohvi ja pirukat söönud Maie Uhtlik rääkis, et on käinud paljudes teletornides, näiteks Moskvas ja Berliinis, ja on igal pool kohvi joonud.

«Esimest korda, kui Tallinna teletorn avati, mitukümmend aastat tagasi, jõin samuti kohvi,» meenutas ta. Rääkides, mis on teletorni uuendamisega muutunud, sõnas ta, et nüüd on võimalik välja minna ja panoraami ümberringi vaadata. «See on hoopis midagi muud, kui aastaid tagasi.»

Udo Termonen rääkis, et tuli täna vaatama, kuidas uus välja näeb. Viimati käis ta teletornis vahetult enne sulgemist.

«Eks ta on ikka öö ja päev,» võrdles ta endist ja praegust. «Tehnika on ikka kõvasti edasi läinud, aga mis vanas oli ja võiks praegu kah olla, on binoklid. Binokliga võiks kah vaadata, sest silm nii kaugele ei seleta.»