Eesti rahuldas tänavu kolme kuuga nelja inimese varjupaigataotluse, mida on rohkem kui mullu samal ajal.
Eesti andis kolme kuuga varjupaiga neljale inimesele
7. aprill 2012, 22:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti andis tänavu esimeses kvartalis varjupaiga kolmele Somaalia ja ühele Armeenia kodanikule, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNSile. Mullu esimeses kvartalis rahuldas Eesti ühe Venemaa kodaniku varjupaigataotluse, andes talle rahvusvahelise kaitse.
Eesti ametivõimud said tänavu kolme kuuga varjupaigataotlusi 16 inimeselt, kõige rohkem ehk neli taotlust laekus Vietnami kodanikelt. Samuti esitasid varjupaigataotluse kolm Gruusia, kolm Valgevene, kaks Türgi, kaks Venemaa, üks Kasahstani ja üks Pakistani kodanik.
Politsei- ja piirivalveameti menetluses on praegu menetluses seitse varjupaigataotlust, mille suhtes pole otsust veel langetatud. Märtsi lõpus avalikustatud Eurostati aruanne näitas, et Eesti on varjupaigataotlejate seas võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ebapopulaarne paik.
Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Tegu on madalaima näitajaga 27 ELi liikmesriigi seas. Portugalis esitati mullu 275, Lätis 340, Sloveenias 360, Slovakkias 490 ning Leedus 535 varjupaigataotlust.
Kõige rohkem varjupaigataotlejaid registreeriti mullu Prantsusmaal – kokku 56 300. Saksamaal esitati 53 300, Itaalias 34 100, Belgias 31 000, Rootsis 29 700, Ühendkuningriigis 26 400, Hollandis 14 600, Austrias 14 400, Kreekas 9300 ja Poolas 6900 varjupaigataotlust. Nendes kümnes riigis registreeriti kokku 90 protsenti kõigist ELi liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustest.