Täna Tallinnas Venemaa teemal arutlenud noored nentisid, et Jeltsini mälestusmärgi puhul häirib neid tema vastuoluline karakter ja Eesti-Vene piiriküsimuses tuleks Eestil oma nõudmistele kindlaks jääda.
Õpilased: Jeltsinist meenub tema vastuolulisus
10. aprill 2012, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Koidula gümnaasiumi abituriendid Ardi Truija ja Joel Orgvee ütlesid pärast täna MTÜ Avatud Vabariik korraldatud Eesti-Vene suhetest rääkivat seminari, et Boriss Jeltsini mälestuse jäädvustamine vajab sügavamat analüüsi.
«Mingil määral tuleks Jeltsini mälestus võib-olla jäädvustada, aga kas just mälestusmärgi näol seda teha, oleneb sellest, kui atraktiivne see on. Kui hakata mõnda kuju looma, nagu Pärnus oli Lenini kuju, siis see kindlasti ei ole mõttekas,» ütles Truija.
Orgvee sõnul on ta Jeltsini mälestusmärgi vastu peaasjalikult seetõttu, et tegemist oli vastuolulise poliitikuga. Alternatiiv võiks olla pigem mõne ürituse või konverentsi korraldamine.
Eesti-Vene piiriküsimus vajaks lahendamist, aga mitte järeleandmiste hinnaga. «Kindlasti oleks siis lihtsam käia Venemaal. Kui muu maailm on lahti, miks siis mitte ka Venemaa?» sõnas Orgvee.
Truija sõnul ei ole leppe olemasolu tema jaoks sisuliselt oluline. Samas võib see puudutada vene rahvusest inimesi Ida-Virumaal. Eestil tuleks hoiduda andmast järele Venemaa survele Tartu rahu märkiv preambul tagasi võtta. «Mitte alistuda ja kaotust tunnistada. Miks anda nii lihtsalt alla? Ma arvan, et väga palju Eesti riik sellest ei kaota, kas on piirilepe või ei ole.»
Samas olid noormehed seda meelt, et aja möödudes jäigad põhimõtted tõenäoliselt kaovad ja nõudmistes leebutakse. Muu hulgas võib see tähendada, et tulevikus sõlmitakse piirilepe Tartu rahust mööda vaadates. «Ma arvan, et tulev põlvkond veel ei ütle seda, aga ülejärgmine küll,» sõnas Truija.