Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Venemaa odava mootorikütuse kraanid lähevad kinni

Rahandusministeerium uurib võimalusi, kuidas ohjeldada odavama mootorikütuse massilist sissevedu Venemaalt ilma sotsiaalseid raskusi tekitamata.


Rahandusminister Jürgen Ligi alluvatel on pureda paras pähkel. Ühest küljest kaotab Eesti odava kütuse sisseveoga Venemaalt praegu aastas kümneid miljoneid eurosid aktsiisitulu, teisalt pakub aga selline äri majandusraskustes vaevlevatele Kagu- ja Kirde-Eesti elanikele igapäevast lisasissetulekut.

Paak bensiini tuleb Venemaalt ostes laias laastus poole odavam kui Eestist ostes. Kangemad kütusevedajad on kõvema kasumi teenimiseks soetanud endale suuremad väikebussid ehk rahvakeeli ameeriklased. Sellise kütusepaaki mahub koguni 170 liitrit, mis teeb ühe Venemaale ette võetud kütusereisi puhaskasumiks üle saja euro.

On täiesti mõistetav, et niisugune olukord on riigivalitsejail pinnuks silmas. Eesti riik kaotab vanas rahas mõõdetuna niimoodi saamata jääva kütuseaktsiisina aastas üle saja miljoni krooni.

Läti tegi sellise äri tiibade kärpimiseks selle aasta alguses resoluutse seadusemuudatuse – seal tohib nüüd vaid ühel korral nädalas Venemaal täis tangitud kütusepaagiga koduriiki siseneda. Muudatus ei puuduta rahvusvaheliste kaubavedude autosid.

Nii kadus seesuguse äriga igas kuus tuhandeid eurosid teeninutel võimalus illegaalse kütuseäriga rikastuda. Umbes samasugune süsteem on Leeduski. Sealgi on sätestatud piiriületuste norm – kuni viis korda kuus, kuid mitte sagedamini kui kord nädalas.

Kõigi lubatust sagedasemate riiki sisenemiste puhul kuulub kütus Lätis ja Leedus maksustamisele. See tähendab, et riigist väljudes tuleb paagis olev kütusekogus deklareerida ja hiljem on Venemaalt naastes võimalik kontrollida, kas sa oled oma paagi pilgeni täis tankinud.

Umbes samasuguse regulatsiooni vajadusele viitavad ka Eesti ametnikud. Ent erinevalt Lätist on Eestil üks tõsine probleem. Lätis ei ole Venemaa piiril niisugust kaksiklinna nagu Narva-Jaanilinna kooslus.

Aastakümnetega on Narvas säärasest ärist õppinud elatuma paljud elanikud ja lisateenimisvõimalus on veidikenegi leevendanud sealset sotsiaalset viletsust, eriti pärast seda, kui mõne aasta eest sulgesid uksed kunagi 12 000 töötajaga Kreenholmi vabrikud.

Teisalt on Eesti oma suutmatusega niisugust kütuseäri ohjeldada sattunud naabrite pahameele alla. Nimelt on lätlased hakanud pärast seadusmuudatust tooma Venemaalt bensiini Eesti kaudu.

Maksu- ja tolliameti statistika näitab, et Lätile lähimas Eesti-Vene piiripunktis Luhamaal on koguni 60 protsenti Eestisse sisenejaist (kokku ületab seal ööpäevas piiri 500 sõiduautot) Lätist Venemaale läinud nn kütusekliendid. Rekordimehed käivad niimoodi ühe kuuga Venemaal 20–25 kütusereisil.

Rohkem reise ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik, sest kiire naasmise Venemaale muudab keeruliseks piiripunktides kehtiv järjekorranumbrite eelbroneerimissüsteem.

Broneerimisjärjekord on tavaliselt kuni kaks päeva ja see lubab ühe auto järjekorda kanda alles siis, kui eelmine reis Venemaale on lõppenud.

Alati jääb muidugi elava järjekorra võimalus, kuid see võtab tavaliselt veelgi rohkem aega. Näiteks Narvas oli teisipäeval elavas järjekorras ootel 500, Koidulas 44, Luhamaal 35 sõiduautot. Ja broneeringud pannakse vastavalt kinnipandud ajale elava järjekorra vahele.

ÜKS KÜSIMUS: Kuidas plaanib ministeerium probleemi lahendada?

Rahandus­ministeeriumi pressi­teenistus

Oleme maksu- ja tolliametiga vahetanud teavet teiste riikide praktika kohta ja arutanud võimalikke variante, mida võiks Eestis kasutada.

Samas on selge, et teiste riikide praktikat ei saa päris muutmata kujul üle võtta. Kas või juba sellepärast, et Narva-Ivan­gorodi taolist kaksiklinna mujal pole. Tegemist ei ole mitte ainult kütust puudutavate meetmetega, vaid kõiki aktsiisiga maksustatud kaupu puudutavate meetmetega.

Tahame aprilli jooksul paika panna kontseptsiooni ja kui see on läbi mõeldud, siis koostame vastava seaduseelnõu ning maksu- ja tolliamet alustab ettevalmistusi selle seaduse rakendamiseks. Ajalises perspektiivis võiks see olla mais-juunis.

Tõenäoliselt täpsustame seaduses sätestatud ärilise eesmärgi sisu ja ulatust. Seda eelkõige selleks, et maksu- ja tolliametil oleks võimalik praegusega võrreldes ühesemalt eristada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil toimuvat piiriületust ning vastavalt sellele ka aktsiisikaupu maksustada või jätta maksustamata.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
PARTS PÜRGIB TAAS PEAMINISTRIKS
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Sigvard Kukk

42

Sigvard Kukk

jalgrattur

Udo Themas, 73

tööstusjuht

Arne Sellin, 57

loodusteadlane

Kadi Kuus (Kerttu Rakke), 44

kirjanik

Nerva, 42

kunstnik

Kajar Lember, 38

poliitik

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,772 EUR
GBP
1,251 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 16.09.2014