/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2012/04/20/1065872t1hef7f.jpg)
Pärast Sudaani ähvardusi, et vastasseisu jätkumise korral on nende sõjavägi valmis marssima ka mullu suvel eraldunud Lõuna-Sudaani pealinna Jubasse välja, ning rahvusvahelise kogukonna meeldetuletusi, et naaberriigi naftaväljadele oma üksuste saatmine on ebaseaduslik, andis Lõuna-Sudaani president eile oma vägedele käsu tagasi tõmbuda.
Lõuna-Sudaani väed võtsid naaberriigis asuva Hegligi naftavälja oma valdusse möödunud nädalal. Oma tegu põhjendasid nad väitega, et Khartoumi kasutab seda baasina Lõuna-Sudaani ründamiseks.
Juhtunu koos järjest teravamaks muutunud retoorikaga nii Khartoumi kui Juba poolelt tegi murelikuks nii kahe Sudaani lahkulöömist ja varade jagamist vahendanud ÜRO kui ka näiteks Hiina, kellele on oluline selle piirkonna nafta.
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon üritas korrale kutsuda mõlemat osapoolt. Lõunasudaanlastele meenutas ta, et okupatsioon on ebaseaduslik. Sudaani aga kutsus üles lõpetama lõunanaabri pommitamist.
Hiina rahukutse
Konflikti kutsus lõpetama ka Peking, märkides, et mõlemad peavad austama teise suveräänsust. Hiina ostab Sudaanilt suurtes kogustes naftat. Umbes 60 protsenti Sudaani naftatoodangust tuleb aga Hegligi väljalt. Pärast Lõuna-Sudaani vägede sissetungi vähenes Sudaani naftatoodang Wall Street Journali andmeil poole võrra.
Hiina on ostnud ära ka enamiku Lõuna-Sudaani naftatoodangust, mille kättesaadavust mõjutavad samuti Juba ja Khartoumi suhted. Jaanuaris lõpetas Lõuna-Sudaan kogu naftaekspordi, sest ei suutnud kokku leppida Sudaanile selle transpordi eest makstavas rahas.
Üleeile vastas Lõuna-Sudaan rahvusvahelistele üleskutsetele avaldusega, kus kuulutas, et sõjast nende riik huvitatud pole. Oma väed lubas aga Hegligi väljalt ära tuua vaid juhul, kui ÜRO sinna vaatlejad saadab.
Sudaani president Omar al-Bashir, keda muuseas otsib taga ka rahvusvaheline kriminaalkohus, vastas ähvardusega minna kaugemale kui Hegligi naftavälja tagasivallutamine. «Heglig pole lõpp, see on algus ja me läheme Jubasse välja,» kuulutas al-Bashir, kelle väed võitlesid lõunanaabritega tolleks hetkeks juba kolmel rindel.
Lõuna-Sudaani sõjaväe kõneisik kolonel Philip Aguer meenutas seepeale, et kunagistest mässajatest on saanud nüüd suveräänse riigi täielikult varustatud armee. «Kui nad ei suutnud meid lüüa siis, kui me olime roheline armee, siis kuidas löövad nad meid nüüd?» vahendas tema sõnu Wall Street Journal.
Omalt poolt julgustas Lõuna-Sudaani nende lähedaseks liitlaseks peetav Uganda. «Me ei jää, käed rüpes, kõrvalt vaatama,» lubas Uganda kaitseväe juhataja Aronda Nyakairima kohalikule lehele Daily Monitor antud intervjuus. Selle juures meenutas Nyakairima, et oma rolli mängib ka see, et Sudaan toetab Uganda valitsuse võitlevat Joseph Kony kurikuulsat Issanda Vastupanuarmeed.
Põhjasudaanlaste juubeldus
Eile teatas Lõuna-Sudaani president Salva Kiir siiski, et andis oma vägedele käsu naabermaa naftaväljalt lahkuda. Tunnistuseks sellest, et käsku ka järgiti, saabusid eile Hegligi kandist uudised, et kohalik rahvas tervitas naaberriigi sõdurite lahkumist lippude lehvitamise ja autosignaalide tuututamisega.
Samas lisas Kiir, et Juba peab Hegligit Lõuna-Sudaani omaks ning küsimuse peaks lahendama rahvusvaheliste vahendajate abiga. BBC teatel peab rahvusvaheline kogukond Hegligit hoolimata sellest, et kahe riigi piir on veel korralikult märkimata, Sudaani territooriumiks.
20 aastat kestnud Sudaani konfliktides hukkus erinevatel hinnangutel 1,5–2 miljonit inimest. Ka Lõuna-Sudaani eraldumine mullu juulis jättis õhku mitu lahendamata küsimust.
Peamine neist ongi see, kuidas peaksid Khartoum ja Juba omavahel jagama naftarikkusi: kui suurem osa maavaradest jäi Lõuna-Sudaanile, siis Sudaanil omakorda on parem infrastruktuur nende rikkuste ekspordiks. Naftatulud on olulised mõlemale riigile.
Uute pingete tagajärjel on nii sudaanlased kui lõunasudaanlased taas kümnete tuhandete kaupa pagedes ülerahvastanud piiril asuvad põgenikelaagrid, hoiatavad abitöötajad.