Kõigi iluaianduse ja potipõllunduse harrastajate rõõmuks on saadaval üha ahvatlevamaid taimi ning nendeks toimetusteks tehakse järjest käepärasemaid tööriistu. Arter jagab soovitusi algajale aednikule.
Hobiaednikele mõeldes
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
29. aprill 2012, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ökoloogiline ja säästev eluviis ning enda rõõmuks lillede ja köögivilja kasvatamine on väga tore ja samas kasulik tegevus, nendib Juhani Puukooli Cerese aianduskeskuse juhataja Eve Pihlakas.
Et tänavune kevad on olnud pikk, külm ja üpris sajune, tuleb paljudes kohtades oodata, kuni muld nii mõnusaks taheneb, et saab külvi- ja istutustöödega alustada. Seni on võimalik turgutada lillepeenraid ning ilu- ja marjapõõsaid.
Kasutajasõbralikud tööriistad on aiahuvilise parimad abilised. «Algaja aednik peaks muretsema endale hea labida ja aiahargi, mõned väiksemad «käpad», kõpla ja universaalkäärid,» ütleb kogenud agronoom Pihlakas.
Hea disainiga ja ergonoomiliste aiatööriistade suurepäraseid omadusi ülistavad kasutajad, aga neid on tunnustatud ka mainekatel disainikonkurssidel. Näiteks mullu hinnati Red Doti auhinna vääriliseks Gardena uued akuga murukäärid ja oksalõikur.
Punase täpiga on viimasel kümnendil tunnustatud Fiskarsi muru-, oksa-, heki- ja universaalkääre, lõikureid, teleskoopvarrega labidaid, harki, umbrohunapsikut ja reha. Tõenäoliselt saadab edu ka Fiskarsi tänavusi uudistooteid: pinnasepuuri ja käsisaagi.
Pinnasepuuriga on võimalik kaevata kuni 60 cm sügavune auk. Pehmel pinnasel on sellega püsikute, põõsaste ja puude jaoks aukude tegemine hõlbus, kivise pinnase «puurimine» võtab aga naha märjaks, nentis oma koduaeda hostamättale istutusauku kaevanud Joonas Orm.
Fiskarsi värvilised tööriistad on väga käepärased ja vahvad. Kogu hobiaedniku varustus alates tööriistadest ning lõpetades kinnaste ja kummikutega näeb ka kena välja, ja eks seegi ole üks töörõõmu aluseid.
«Kellel on eesmärk kasvatada ökoloogiliselt puhtalt ja võimalikult palju kodumaist, võiksid eelistada Eesti aretatud hernest ’Erme’, ’Valma’, ’Herko’ ja ’Aamissepp’, porgandit ’Jõgeva Nantes’, redist ’Jõgeva 169’ ja tomatit ’Malle’, ’Maike’. ’Varto’, ’Terma’, ’Mato’, ’Valve’ jt. Kui muud seemned võib otse peenrasse külvata, siis tomatitaimede puhul teeb ettekasvatamine algaja aiapidaja elu kergemaks,» annab agronoom nõu.
Eesti tomatisordid on aretatud vastavalt meie kliimale, mis vahel on liiga palav, siis jälle liiga niiske või hoopis väga kuiv, ega vea alt. Tomatisordid ’Malle’, ’Terma’ ja ’Varto’ edenevad ka rõdukastis ja avamaal. Viimased suved on olnud nii ilusad, et tomatid saavad valmis ka lageda taeva all. Algaja võiks alustada porgandist, redisest ja salatitest.
Ürdipeenrasse tasub külvata tilli, koriandrit ja rukolat ehk põld-võõrkapsast; basiilikut, tüümiani, rosmariini ja salveid on aga otstarbekam osta taimena ja siis aeda istutada. Ja muidugi ei saa keegi läbi ilma tippsibula ja murulauguta, nendib Pihlakas.